Liisa-Ly Pakosta: uurimisasutused ei tohi patsientide terviseandmeid loata kasutada

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta rõhutas, et politseil puudub õiguslik alus ligipääsuks inimeste terviseandmetele ilma nende nõusolekuta. Samas valmistab ministeerium ette eelnõu, mis looks kohtuliku kontrolli all võimaluse saada andmeid eriolukordades, nagu raskete kuritegude uurimisel.

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta kinnitas, et kehtiva õiguse kohaselt on uurimisasutuste ja prokuratuuri juurdepääs patsientide terviseandmetele ilma nende nõusolekuta keelatud. Minister märkis, et kui selliseid andmeid on siiani riigiasutuste poolt vaadatud, on tegemist seaduserikkumisega, viidates Riigikohtu varasemale seisukohale.

Konflikt andmekaitse ja uurimistöö vahel

Kriitika keskmes on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) tegevus, kes on seni väljastanud uurijatele terviseandmeid, tuginedes seaduses sätestatud tõlgendatavatele eranditele. Pakosta sõnul oleks asutus pidanud sellise andmevahetuse lõpetama, kuna vastutab ise andmete käitlemise korrektsuse eest.

Eesti Arstide Liit tõstatas teema eelmisel nädalal sotsiaalministrile saadetud pöördumises, märkides, et praegune ebaselge olukord ohustab patsiendi ja arsti vahelist usaldust. Liidu presidendi Neeme Tõnissoni sõnul on oht, et hirm politsei võimaliku andmetele ligipääsu ees sunnib patsiente arsti eest olulist infot varjama, mis võib otseselt halvendada ravi kvaliteeti. See kehtib eriti vaimse tervise, seksuaaltervise või peresiseste probleemide puhul, kus usalduslik suhe on raviks vältimatu.

Uus süsteem toob kohtuliku järelevalve

Ministeerium valmistab ette seadusemuudatust, mis peaks lahendama vastuolu, kus praegused andmekaitsepiirangud võivad takistada raskete kuritegude uurimist, näiteks olukordades, kus kannatanu on teadvuseta või lapsohver sõltub vanematest, kes võivad soovida uurimist takistada. Eelnõu kohaselt tekiks uurijatel võimalus taotleda terviseandmetele ligipääsu kohtult, mis hindaks iga juhtumit eraldi ja piiraks ligipääsu vaid konkreetsetele tervisekahjustusi puudutavatele andmetele, välistades arsti ja patsiendi vahelise konfidentsiaalse vestluse sisu.

Kuigi arstid on üldiselt nõus, et erandid peavad olemas olema, rõhutavad nad, et ligipääs peab olema rangelt piiritletud ja sõltumatult kontrollitud. Pakosta sõnul peab täisealise ja otsustusvõimelise inimese õigus oma andmete privaatsusele säilima ka uue regulatsiooni jõustumisel. Valitsusse jõuab eelnõu kavakohaselt järgmisel nädalal, kust see liigub edasi Riigikokku menetlemiseks.