Liina Gross: metsandushariduse rahastuse kärped Eestis ohustavad sektori tulevikku

Liina Gross kritiseerib metsanduse teavitustöö rahastamise vähendamist Eestis, märkides, et toetuste kahanemine võib nõrgendada ühiskonna sidet loodusvaradega ja vähendada noorte huvi metsanduserialade vastu.

Eesti ühiskonna side metsandusega on nõrgenemas, kuna riiklikud investeeringud valdkonna teavitustöösse ja haridusprojektidesse on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud. Metsandussektori esindaja Liina Grossi sõnul ei ole metsa majandamata jätmine sünonüüm hoolimisele, vaid viib hoopis teadmiste vaakumini, mis muudab tasakaalukate ja faktipõhiste metsandusotsuste tegemise keerulisemaks.

Aastaid toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) mitmesuguseid algatusi, sealhulgas metsapäevi ja õppeprogramme, mis aitasid nii noortel kui täiskasvanutel mõista metsandust kui taastuvat loodusvara ja majandusharu. Olukord muutus kaks aastat tagasi, mil riik suunas metsanduse tutvustamiseks mõeldud projektid üldisesse keskkonnateadlikkuse programmi. Kuigi toonitati, et rahastus ei vähene, on tegelikkus osutunud teistsuguseks.

Rahastuse langus ja tagajärjed

Kõnealuse muudatuse tulemusena on paljud traditsioonilised metsanduse õppeprojektid kaotanud rahastuse, kuna need ei vasta enam uutele kriteeriumidele. Võrreldes 2023. aasta tipptasemega on kolme suurema metsandust tutvustava organisatsiooni toetussummad langenud ligikaudu 70 protsenti. See kärbe mõjutab otseselt hariduslikku tööd, eriti noorte seas, kes puutuvad metsandusega kokku üha vähem.

Gross hoiatab, et teadmiste puudujääk võib viia selleni, et ühiskonnas domineerivad metsanduse üle emotsioonid ja lihtsustatud loosungid, mitte faktid. See võõrandumine on eriti kriitiline olukorras, kus sektor seisab silmitsi kvalifitseeritud spetsialistide nappusega. Kui noored ei näe metsandust kaasaegse ja tehnoloogiliselt arenenud karjäärivõimalusena, väheneb sektori konkurentsivõime.

Lõppkokkuvõttes tekib nõiaring, kus teadlikkuse vähenemine viib huvi hääbumiseni, mis omakorda vähendab sektori majanduslikku panust riigieelarvesse. Riigil lasub kohustus tagada teadmiste säilimine, investeerides valdkonda, mis on aastakümneid olnud Eesti ekspordi ja tööhõive alustalaks.