Liikumisprogrammi laiendamine Eesti koolidesse

Kultuuriministeerium uurib võimalusi programmi "Sport koolis" laiendamiseks, et tõsta laste liikumisaktiivsust. Samaaegselt on riik suurendanud treenerite palgatoetust 12,7 miljoni euroni, et tagada sporditegevuse kvaliteet.

Kultuuriminister Heidy Purga käsitleb teemasid, kuidas senisest suurem osa Eesti elanikkonnast tegeleks regulaarse kehalise aktiivsusega. Aruteludes on tõstatatud, et laste ja noorte vähene liikumine on süvenev probleem, mida ei saa lahendada lühiajaliste kampaaniatega. Üldise diskussiooni käigus on mainitud takistusi nagu ajapuudus, väsimus ja motivatsiooni puudumine, mille ületamiseks on vajalik toetav igapäevane keskkond.

Liikumisharjumuste kujundamine

Ministeerium on arutanud võimalust programmi "Sport koolis" laiendamiseks. Praegu rakendatakse seda 41 koolis, kuid eesmärk on muuta see kättesaadavaks kõigile 1.-3. klassi õpilastele üle Eesti. Sarnaselt "Kultuuriranitsa" algatusega on eesmärk pakkuda õpilastele professionaalset ja mõtestatud tegevust sõltumata nende elukohast või sotsiaal-majanduslikust taustast.

Treenerite toetamine

Noorte liikumisvõimaluste kvaliteet sõltub otseselt treeneritest. Riiklik treenerite tööjõukulu toetus kasvas 2025. aasta 11,7 miljonilt eurolt tänavu 12,7 miljoni euroni. See meede hõlmab praegu üle 1500 treeneri rohkem kui 450 organisatsioonis. Vaatamata kasvule tunnistab ministeerium, et kasvav nõudlus sporditegevuse järele ja treeningutel osalejate arvu suurenemine tähendab, et praegune rahastus ei kata veel kogu vajadust.

Eesti sportlased saavutasid 2025. aastal rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 43 spordialal kokku 254 medalit. Möödunud aastal võitis iluuisutaja Niina Petrõkina Tallinnas naiste üksiksõidus Euroopa meistritiitli. Samuti pälvisid 2025. aastal Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali Eneli Jefimova ja Ralf Tribuntsov. 2026. aasta taliolümpiamängudelt tõi Henry Sildaru Eestile hõbemedali.