Liiklusõnnetuste statistika näitab üllatavaid mustreid

Eelmise aasta liiklusõnnetuste andmed paljastasid ootamatud seosed konkreetsete automärkide ja avariide vahel. Politsei ja liikluskindlustuse fondi statistika käivad aga osaliselt erinevates suundades, mis tõstab küsimusi andmete usaldusväärsuse kohta.

Eelmise aasta külmad talvekuud loidsid liikluses erakordseid tingimusi, mis viis rekordarvuliste liiklusõnnetusteni üle Eesti. Kahe järjestikku külma kuu jooksul oli teeolud eriti ohtlikud, mida peegeldas nii politsei registreeritud avariide arv kui ka liikluskindlustusettevõtete poolt hüvitatud kahju.

Siiski näitavad erinevate asutuste kogutu andmed huvitavaid erinevusi. Statistika järgi oli eelmise aasta keskmiseks avariides sattuvaks juhiks mees, kes juhtis konkreetset automärki. See tulemus üllatab mitut liiklusohutuse spetsialist, sest traditsiooniline arusaam on, et õnnetus on sõltumatu autotüübist.

Poliitsei andmed ja liikluskindlustuse fondi registreeritud juhtumid ei ühti täielikult, millest võib järeldada, et mõned õnnetused ei pääse ametlikku statistikasse või et avariide registreerimine on erinev. See lahkheli tekitab küsimusi selle kohta, kuidas liiklusohutust paremini parandada.

Transpordiameti ja kindlustussektorite koostöö võiks anda terviklikuma pildi tegelikust liiklussituatsioonist, mis aitaks välja töötada paremaid ennetavaid meetmeid. Külmad ilmastikutingimused jäävad oluliseks riskifaktoriks, kuid andmete põhjalikum analüüs võib paljastada muudki seaduspärasusi.