Liiklusõnnetuste arv Raplamaal on aastaga kasvanud 40 protsenti

Raplamaal on liiklusõnnetuste arv esimesel poolaastal märgatavalt kasvanud, ulatudes 40 protsendini võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Sagedased kokkupõrked objektidega viitavad liikluskorralduse muutustele, kuid vigastatute arv on samal ajal vähenenud.

Raplamaa on tänavu esimesel poolaastal tõusnud liiklusstatistika poolest ebatavalisse olukorda. Maakonnas registreeriti 324 liiklusõnnetust, mida on 228 võrreldes eelmise aasta sama perioodi 92-ga ehk üle 40 protsendi enam. Kui mujal Eestis domineerivad parklates toimuvad väiksemad kõksud, siis Raplamaal paistavad silma juhid, kes sõidavad otsa teepostidele, piiretele ja aedadele.

Ehitustööd muudavad liiklust

Liikluskindlustuse fondi juhatuse esimees Tuuli Pärenson tõdes, et maakond on tõepoolest anomaalne. "Raplamaa tõesti paistab silma sellega, et kui võtame seal juhtunud õnnetused, siis Raplamaal kaks korda rohkem sõidetakse otsa objektidele, teepostid, teepiirded, võib-olla ka aiad," lausus ta. Üheks võimalikult mõjutajaks peetakse Rail Balticu rajamisega kaasnevaid ulatuslikke teetöid.

"Ükskõik, milline suurem tee-ehituse või ümbersõidu või ka liikluskorralduse muudatus, muudetakse midagi, pannakse foor sinna, kus seda varem ei olnud, alati ajutiselt tõstab õnnetuste arvu sellepärast, et juhid hindavad olukorda valesti," selgitas Pärenson.

Vigastatute arv vähenes

Vaatamata õnnetuste arvu kasvule on nende tagajärjed kergemad. Kui eelmisel aastal sai Raplamaa avariides viga 36 inimest, siis tänavu on see arv 23. Politsei hinnangul on põhjuseks ehitustsoonide piiratud sõidukiirused, mis hoiavad kokkupõrked vähem laastavatena, kuigi liiklusolud nõuavad autojuhtidelt varasemast märksa suuremat tähelepanu.

Juhtide tähelepanematus

Üle Eesti on olukord stabiilsem ning 40 protsenti avariidest leiab aset parklates. Sõiduõpetaja Aldis Alus toob peamise põhjusena välja elementaarsete reeglite eiramise. "Parklas kehtib teatavasti parema käe reegel, kui ei ole anna teed märki. Paljud autojuhid vaatavad nii, et mul on nagu läbisõidutee, et ma võin sõita. Tegelikult tal ei ole sõidueesõigust," kirjeldas ta tüüpilist viga.

Aluse hinnangul sõidavad paljud juhid harjumusest, mitte liiklusmärke jälgides, ning see kehtib ka juhul, kui liikluskorraldus on juba ammu muutunud. Liikluskultuurile tervikuna annaks ta hindeks kolm pluss või neli miinus, viidates pidevale teistega mittearvestamisele.