Liiklusõnnetused Eestis: Jüri ringil ja parklates toimub enim plekimõlkimisi
Tänavu esimesel poolaastal registreeriti Eestis 17 851 liikluskindlustuse juhtumit, mis on 14 protsenti rohkem kui mullu. Kuigi vigastustega lõppevate avariide arv vähenes, toimub liikluskindlustuse juhtum endiselt iga 15 minuti tagant.
EestiEestis registreeriti 2024. aasta esimese kuue kuuga 17 851 liikluskindlustuse juhtumit, mis tähendab keskmiselt 99 õnnetust iga päev. Statistika kohaselt toimub riigis liikluskindlustuse juhtum ligikaudu iga 15 minuti järel, mis on 14 protsenti enam kui aasta varem.
Liikluskindlustuse Fondi juhatuse esimees Tuuli Pärenson tõi välja, et selline sagedus on igapäevane reaalsus. «Keskmiselt 99 liikluskindlustuse juhtumit päevas tähendab, et Eestis juhtub üks juhtum ligikaudu iga 15 minuti järel,» ütles Pärenson, märkides, et iga juhtumi taga on rahalised kahjud ja ootamatud sekeldused.
Ohtlikud ristmikud ja parklad
Viimase aasta jooksul on enim liikluskindlustuse juhtumeid aset leidnud Harjumaal Jüri ringil, kus fikseeriti 135 avariid kogukahjuga 360 000 eurot. Tallinnas on suurema ohuga ristmikeks Ülemiste ristmik 111 juhtumiga ning Sõpruse puiestee ja Tammsaare tee ristumine, kus registreeriti 101 õnnetust.
Märkimisväärne osa ehk üle 40 protsendi kõigist kindlustusjuhtumitest leiab aset parklates. Kõige enam õnnetusi toimus Ülemiste keskuse parklas, kus kindlustusjuhtumeid oli 163. Järgnesid Tartu Lõunakeskus 100 ning Rocca al Mare kaubanduskeskus 79 registreeritud juhtumiga.
Inimkannatanutega õnnetuste langus
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmed seevastu näitavad positiivset suunda vigastustega lõppevate õnnetuste osas. Tänavu on aset leidnud 687 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mida on viis protsenti vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Neis õnnetustes on sel aastal hukkunud 22 ja vigastada saanud 849 inimest.
PPA liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss rõhutas, et ehkki vigastustega õnnetuste arv on langenud, ei tohi liiklejad valvsust kaotada. «Keelava fooritulega ristmikule sõitev või maanteel järjest möödasõite sooritav juht võiks aru saada, et nendel hetkedel on tema ise suurim liiklusoht,» rõhutas Kirss.
Ava rakenduses →