Lihaveisekasvatajad Ohtlas näevad muutust suhtumises põllumajandusse

Läänemaal tegutsev Ohtla Lihaveis tõstab esile hiljutist paradigmanihket Euroopa põllumajanduspoliitikas, kus kariloomi vaadeldakse nüüd strateegilise ressursina. Ettevõtte juht Kulno Rehkalt rõhutab, et pidevalt muutuv toetuste süsteem takistab põllumajandussektoris pikaajalist planeerimist.

Läänemaal asuva Ohtla Lihaveise juht Kulno Rehkalt juhib tähelepanu märkimisväärsele muutusele Euroopa Liidu suhtumises karjakasvatusse. Kui veel hiljuti keskendus avalik arutelu ja poliitika veiste rollile kliimamuutuste kiirendajana, siis nüüd on Euroopa Komisjoni tasandil hakatud kariloomade kasvatamist liigitama kriitilise tähtsusega taristuks.

«Siiamaani teati, et lehm on üks jõle elukas, kelle pärast maakera soojeneb. Aga nüüd järsku leiti, et kari on strateegiline ressurss ja kriitilise tähtsusega taristu,» tõdes Kulno Rehkalt. Tema sõnul on selline vaatepunkti muutus põllumajandustootjate jaoks ootamatu, kuid vajalik samm toidujulgeoleku väärtustamisel.

Poliitiline ebastabiilsus pärsib arengut

Vaatamata uuele strateegilisele staatusele, märgib Rehkalt, et igapäevane ettevõtlus põllumajanduses on jätkuvalt keeruline. Peamise takistusena nimetab ta Euroopa Liidu ja riiklikku toetuste poliitikat, mis on pidevas muutumises.

Ettevõtja sõnul peaks põllumeeste peamine fookus olema lisandväärtuse loomisel ja efektiivsemal tootmisel, mitte poliitiliste suunamuutustega kohanemisel. «Põllumajandus on majandusharu, mida suunatakse toetustega. Kord keeratakse ühele, kord teisele poole. Kui iga seitsme aasta tagant või isegi sagedamini tehakse järske pöördeid, siis normaalne inimene niimoodi majandada ei oska,» nentis Rehkalt.

Turuolukord ja tarbijate valikud

Ohtla Lihaveis opereerib märkimisväärse mastaabiga, kasvatades umbes 500 lihaveist ja harides 2500 hektarit põllumaad. Ettevõtte majanduslik olukord on stabiilne, kuid ekspordistrateegia peab arvestama nii globaalsete trendide kui ka kohaliku ostujõuga.

Praegu müüb ettevõte noorloomi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu vahendusel välisturgudele, samas kui pullid suunatakse suures osas Lõuna-Euroopa ja Türgi turgudele. Rehkalt rõhutab, et kvaliteetse liha tarbimine on otseselt seotud inimeste reaalpalga ja ostuvõimega. «Ma ei ole kindel, et inimene, kelle reaalpalk väheneb, ei oska kvaliteeti hinnata. Ta lihtsalt ei osta,» kommenteeris ta tarbimisharjumuste muutumist.

Käesoleval nädalavahetusel toimuvad üle Eesti avatud talude päevad, mis pakuvad võimalust näha toidutootmist lähemalt. Ohtla Lihaveise juht usub, et sellised üritused on hädavajalikud, et selgitada avalikkusele loomakasvatuse olemust ja vajalikkust riigi majanduses.