Ligi: Praxise maksupaketi uuring rajaneb vananenud andmetel

Rahandusminister Jürgen Ligi lükkas tagasi mõttekoja Praxis järeldused, mille kohaselt on valitsuse maksupakett kahjustanud eelkõige madalapalgalisi, üksikvanemaid ja eakaid naisi. Ligi nimetas uuringu järeldusi lohakaks ning vastuolus praeguse majandusliku tegelikkusega. Võrdõigusvolinik Christian Veske, kes uuringu tellis, seisab aga selle tulemuste taga.

Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) on avalikult kritiseerinud mõttekoja Praxis koostatud analüüsi valitsuse maksupaketi mõjude kohta, öeldes, et uuring on lohaka ülesehitusega ja toetub aegunud andmetele.

Praxise uuring näitas, et valitsuse maksumuudatused löövad kõige valusamalt madalapalgalisi, üksikvanemaid ning üksi elavaid eakaid naisi. Analüüs lõpetati juba eelmisel aastal, kuid see on tekitanud terava vaidluse rahandusministeeriumi ja võrdõigusvoliniku vahel.

«Öelda, et vaestel on raskem kui jõukatel, jah, ma olen nõus. Aga kokkuvõttes ei saa nii öelda, nagu see uuring ütleb, et makse ei tohi koguda, makse ei tohi vähendada ja eelarvet ei tohi kärpida. See on skisofreenia,» ütles Ligi.

Volinik: 18 eurot kuus on päris raha

Uuringu tellinud võrdõigusvolinik Christian Veske ei nõustu ministri kriitikaga. Ta rõhutas, et kaudsed maksud ja elukalliduse tõus neelavad madala sissetulekuga leibkondade niigi napid reservid.

«See võib tunduda nagu väike raha, aga tegelikult on see väga paljudele inimestele ikkagi väga suur summa. Kui kuine sissetulek väheneb näiteks 24 eurot kuus või 18 eurot kuus, see on oluline summa, mille abil sa peadki enda kulusid siis planeerima, sa pead millestki loobuma,» selgitas Veske.

Ta lisas, et maksumuudatused ei mõju enamasti üksikult, vaid kuhjuvad koos hinnatõusuga. Rahandusministeeriumi laialivalgunud kriisiabimeetmed ei jõua tema hinnangul tõhusalt nendeni, kes abi tegelikult vajavad.

«Eks nad ise ka tunnistasid seal vastuses, et tõepoolest, kuna asjad olid nende jaoks kiireloomulised, siis ei tehtud võib-olla sellise põhjalikkusega kõiki mõjuanalüüse nagu oleks pidanud tegema. Kui toetust saavad justkui kõik, siis see mõju lahjeneb nende jaoks, kes seda tegelikult vajavad,» lausus Veske.

Ligi: jõukamad maksavad rohkem

Ligi vastas, et absoluutsummas lasub maksukoormus selgelt jõukamate õlgadel. Näiteks automaks on tema sõnul tugevas seoses sissetulekutega.

«Hulk poliitikavalikuid, sealhulgas automaks, on nii suunatud, et need oleksid eelkõige toimetulekut vähe riivavad ja jõukaid rohkem koormavad. Automaksust alates, selle koormus on väga tugevas korrelatsioonis sissetulekutega, et ikkagi maksavad jõukamad ja jõukamad piirkonnad,» ütles minister.

Ligi sõnul oli möödunud aasta majanduslikult tõesti raske, kuid kiire miinimumpalga kasv ja väikepalgaliste sissetulekute tõus lükkavad tema hinnangul ümber väited, nagu jääksid vaesemad veelgi vaesemaks. Sügisel jõustub ka üksikvanema toetuse tõus.