Ligi 6000 noort sakslast keeldub 2026. aastal sõjaväeteenistusest

Saksamaal on 2026. aasta esimese poolaastaga esitatud 5862 südametunnistuse keeldumise avaldust, rohkem kui kogu eelmise aasta jooksul. Kasvav arv seab surve alla kaitseminister Boris Pistoriuse plaani kasvatada Bundeswehr 260 000 sõdurini aastaks 2035.

Saksamaal on selle aasta esimese kuue kuuga esitanud 5862 noort meest taotluse keelduda relvastatud sõjaväeteenistusest eetilise või usulise veendumuse alusel. Kogu 2025. aastal laekus selliseid avaldusi 3879 ja 2024. aastal 2249. Numbrid avaldas teisipäeval valitsuse esindaja, kinnitades RND meediagrupi varasema uudise.

Järsk kasv murrab rekordeid

Perekonna- ja kodanikuühiskonna föderaalameti andmetel oli mai lõpuks rahuldatud 2667 taotlust. 2025. aastal kiideti heaks 2830 avaldust kokku. Viimati kehtis Saksamaal ajateenistus 2011. aastani; sel aastal esitasid südametunnistuse keeldumise taotluse 4348 inimest.

Saksamaa põhiseadus tagab sõjateenistusest keeldumise õiguse: «Kedagi ei tohi sundida tema südametunnistuse vastaselt täitma sõjaväeteenistust relvadega.»

"Kerge ajateenistus" käivitas reaktsiooni

Avalduste kasvu seostatakse 1. jaanuaril jõustunud uue poliitikaga, mille kohaselt peavad kõik 18-aastaseks saanud Saksa mehed täitma vormi oma valmisoleku kohta teenida ning läbima arstliku läbivaatuse. Naisi julgustatakse vabatahtlikult liituma, kuid neile sama kohustust ei kehti. Poliitikat vedab kaitseminister Boris Pistorius sotsiaaldemokraatide ridadest.

Avalduste kasvu taga on osalt ka hirmud võimaliku Saksa sõjalise osalemise ees Hormuzi väina piirkonnas ning Ukraina sõjajärgse rahuoperatsiooni juures.

Valitsust toetavad konservatiivid CDU/CSU on hoiatanud: kui Pistorius ei saavuta eesmärki, 260 000 vabatahtlikku sõdurit aastaks 2035, võidakse ajateenistus taastada. See nõuaks eraldi seadust.

Bundeswehr kui Euroopa tugevaim armee

Kantsler Friedrich Merz võttis ametivande eelmisel aastal lubadusega muuta Bundeswehr «Euroopa tugevaimaks tavaarmeeks». Saksamaal on praegu umbes 186 000 aktiivset sõdurit ning armee kannatab tõsiste võimekuslünkade all, mis tulenevad osaliselt kaitsekulutuste järsust kärpimisest pärast külma sõda. Surve kasvab nii Venemaa täiemahulise sissetungi tõttu Ukrainasse kui ka Donald Trumpi nõudmiste tõttu, et NATO partnerid oma kaitsepanust suurendaksid.

Üks vastutrend siiski: Neue Osnabrücker ajaleht teatas aprillis, et 2026. aasta esimeses kvartalis loobus juba saadud keeldumisõigusest 233 inimest, samas kui 2025. aastal tegi seda terve aasta jooksul 781 inimest.

Ühiskonnas toimuvad ka ulatuslikud noorteprotestid. Tuhanded on korraldanud üleriigilisi meeleavaldusi ja «koolistreike», öeldes, et valitsus üritab neist teha «kahurilihast».