Ligi 50 Suurbritanniast Prantsusmaale deporteeritud varjupaigataotlejat on naasnud

Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahelise «üks sisse, üks välja» migratsioonileppe raames deporteeritud inimestest on ligi 50 uuesti Suurbritanniasse naasnud. Ametivõimud kinnitavad, et lepingut on karmistatud ja teistkordselt naasnud isikud saadetakse uuesti tagasi.

Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelise kokkuleppe raames deporteeritud inimestest on ligi 50 isikut uuesti Suurbritanniasse naasnud. See andmepõhine statistika on tekitanud küsimusi valitsuse «üks sisse, üks välja» programmi efektiivsuse kohta, mille eesmärk on heidutada väikelaevadega üle La Manche’i väina saabujaid.

Siseministeeriumi andmetel oli 30. juuni 2024 seisuga Suurbritanniasse legaalselt toimetatud 1117 inimest ning sama perioodi jooksul Prantsusmaale tagasi saadetud 1087 inimest. Nüüd on aga selgunud, et vähemalt 50 nendest deporteeritutest on suutnud uuesti piiri ületada. Ametnike hinnangul võib tegelik arv olla suurem, kuna osa naasnuid ei pruugi olla võimude vaatevälja sattunud.

Programmi toimimine ja reeglid

Programm, mis käivitati möödunud aasta septembris, võimaldab Ühendkuningriigil saata väikelaevadega saabuvad varjupaigataotlejad tagasi Prantsusmaale. Vastutasuks võtab Ühendkuningriik legaalsetel alustel vastu sama suure hulga varjupaigataotlejaid. Suurbritannia valitsus on kinnitanud, et nende kahe riigi vahelist lepingut on muudetud, et tagada teistkordselt tabatud isikute automaatne tagasisaatmine Prantsusmaale.

Siseministeeriumi esindaja sõnul on selline tegevus ressursi raiskamine ja kõik naasjad eemaldatakse uuesti. Valitsuse statistika kohaselt on alates valimiste toimumisest eemaldatud või tagasi saadetud ligi 70 000 ebaseaduslikku migranti ning smugeldamisvõrgustike vastu on algatatud sadu uurimisi.

Erinevad vaated olukorrale

Varjupaigataotlejad, kes on uuesti Suurbritanniasse naasnud, viitavad sageli hirmule. Mitmed on väitnud, et nad ei saa Prantsusmaal turvaliselt viibida, kartes seal tegutsevaid inimkaubitsejaid või Prantsuse ametivõimude otsust saata nad edasi riikidesse, mida nad on läbinud.

Griff Ferris, kes esindab sisserändajate heaoluorganisatsiooni, märgib, et paljud põgenevad sõja ja tagakiusamise eest. «Inimesed, kes põgenevad sõja, tagakiusamise ja kliimakatastroofi eest, on sunnitud võtma ette uskumatult ohtlikke teekondi, et ületada La Manche'i väin ja jõuda Suurbritanniasse, sest muud võimalust ei ole,» sõnas ta.

Vaatamata probleemidele näitab ametlik statistika, et väikelaevade kasutamine üle La Manche’i on tänavu langenud umbes 43 protsenti. Ekspertide hinnangul mõjutavad seda langust nii piiripoliitika kui ka üldine sisserändajate voo vähenemine Euroopas ning halvad ilmastikuolud.