LHV analüütik: Eesti riigieelarve puudujääk kujuneb püsivaks

LHV analüütik Triinu Tapver hoiatab, et Eesti riigieelarve puudujääk võib muutuda püsivaks, nõudes tulevikus kas maksutõuse või kulude kärpimist. Kaitsekulutuste kasv ja piiratud tulubaas hoiavad eelarve tasakaalu surve all.

Eesti majandus on teel taastumise poole, kuid riigieelarve struktuuriline olukord jääb pingeliseks, nentis LHV analüütik Triinu Tapver. Rahandusministeeriumi uusima majandusprognoosi valguses selgub, et riigi võlakoormuse ja intressikulude kasv on ületamas tulude suurenemist, mis võib pikemas perspektiivis sundida valitsust tegema valusaid otsuseid.

Kasvavad kulud ja aeglane tulubaas

Tapveri hinnangul on 2026. aasta majanduskasvuks oodata 2,2 protsenti ning järgmiseks aastaks 2,6 protsenti, eeldusel, et väliskeskkond stabiliseerub. Inflatsiooniks prognoositakse tänavu 3,3 protsenti ja tuleval aastal 2,5 protsenti. Kuigi majanduse taastumine loob soodsama keskkonna, ei pruugi sellest piisata eelarveaukude lappimiseks, kuna riigi püsikulud, eeskätt kaitseinvesteeringud, kasvavad kiiresti.

Suur osa kaitseotstarbelisest varustusest ostetakse välismaalt, mistõttu jõuab sellest rahast Eesti majandusse vaid väike osa. "Kaitsekulud on julgeolekuinvesteering, mitte tavapärane majandusstiimul," selgitas analüütik.

Tarbimise ja maksulaekumise ebakindlus

Eelarve tuluallikaid piiravad omakorda tulumaksumuudatused ja vähenev tulu CO2 heitekvootide müügist. Analüütik juhtis tähelepanu, et umbes 85 000 inimest ei ole veel hakanud maksuvaba tulu jooksvalt kasutama, mistõttu on raske hinnata, kui palju täiendavast sissetulekust tegelikult tarbimisse ja sealt käibemaksuna riigikassasse jõuab.

Täiendav sissetulek ei tähenda automaatselt suuremat tarbimist, sest paljud majapidamised suunavad lisaraha säästudesse või varasemate laenukohustuste katteks. Kui võlakoormus kasvab kiiremini kui tulud, on lahendusena laual kas tulude suurendamine uute või kõrgemate maksude kaudu või riigisektori kulude vähendamine.