Lennusaatja: eestlased istuvad lennuhirmuga vaikselt, soomlased ütlevad kohe välja

Lennusaatja Poll kirjeldas, kuidas eestlased ja soomlased käituvad lennuhirmu korral täiesti erinevalt. Soomlane teatab kohe ukse juures, et kardab lendamist. Eestlane istub vaikselt ja ei anna hirmust märku, sama erinevus ilmneb ka siis, kui pardal läheb abi vaja.

Lennusaatja Poll on aastate jooksul näinud pardal kõikvõimalikke reaktsioone. Mõnel reisijal läheb turbulentsi ajal silme eest mustaks, käed haaravad käepiemetest kramplikult kinni ja hingamine läheb sassi. «Siis on vaja hingamine korda saada. Temaga on vaja rääkida. See on nagu psühholoogi osa,» kirjeldas ta oma tööd.

Paanilisi reisijaid ei satu igale lennule, aga hirm ei paista alati välja. Siin tuleb mängu rahvuslik iseloom.

Polli sõnul astub soomlane uksest sisse ja teatab otse: ta kardab lendamist ja midagi peab ette võtma. Eestlane tuleb sisse, istub maha ja ei ütle sõnagi. «Meil on väike rahvus ja ei taha keegi midagi väga öelda või häirida,» selgitas Poll.

Sama muster kordub ka kriitilisemates olukordades. Kui lennusaatja vajab kaasreisijate abi, tõusevad soomlased omal algatusel püsti ja küsivad, kus abi vaja on. Eestlased pole Polli kogemuse järgi selleks harjunud, abi pakkumine võõrale tundub olevat midagi, millesse ei taheta sekkuda.

Poll on ise lennukis hirmunud reisijate juurde läinud ja selgitanud, et turbulents on täiesti normaalne ja läheb kohe üle. «Enda olek toob juba selle välja, et annad sellele teisele inimesele rahu,» ütles ta.