Lennupiletite hinnatõus Kuressaare ja Kärdla suunal tekitab jätkuvalt küsimusi

Saarte lennuliikluse hinnatõusu ümber on tekkinud poliitiline ja kommunikatsiooniline segadus, kus osapooled vaidlevad kokkulepete sisu ja vastutuse üle. Hinnad on tõusnud kahel korral, kuid selgus nende otsuste kujunemisest puudub.

Saarte lennuühenduste rahastamise ja piletihindade kujunemise ümber on tekkinud tõsine segadus, mille juured ulatuvad väidetavasse kokkuleppesse omavalitsusjuhtidega. Hendrik Johannes Terras rõhutab oma analüüsis, et tegelikkuses puudub selgus, kes täpsemalt hinnatõusude heakskiitmise eest vastutab ning millistel alustel need otsused tehti.

Kuressaare ja Kärdla suunalised lennuhinnad on viimase aasta jooksul teinud läbi märgatava muutuse. Kui esialgu tõusis Kuressaare tavapilet 26 eurolt 30 eurole ja Kärdla pilet 25 eurolt 28 eurole, siis alates 1. veebruarist 2025 kehtestati veelgi kõrgemad tariifid, vastavalt 36 ja 34 eurot. Need otsused allkirjastas toona ametis olnud minister Piret Hartman.

Ametlikus diskussioonis on Madis Kallas väitnud, et omavalitsused olid hinnatõusuga nõus. Samas viitavad kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja piirkonnast valitud riigikogu liikmed vastupidisele, kinnitades, et sellist toetust ei ole antud. Tekkinud olukord on vastuoluline: ministri otsus ei pruugi automaatselt tähendada kohalike osaliste sisulist heakskiitu, isegi kui teemat on eelnevalt arutatud. Andmed hinnatõusude tegeliku mõju kohta puuduvad, mistõttu on erinevate otsusetappide majanduslikku mõju keeruline eraldi hinnata.