Lennundusekspert Erik Sakkov: Air Baltic on Tallinna turul püsinud skeemitamise abil

Endine Nordica ja Tallinna Lennujaama juht Erik Sakkov leiab, et Air Balticu püsimajäämine on tingitud oskuslikust rahastamisskeemide kasutamisest, mitte majanduslikust jätkusuutlikkusest. Eksperdi hinnangul on Eesti ja kogu Balti lennundusturg liiga väike iseseisva riikliku lennufirma pidamiseks.

Lennundusekspert ja endine Nordica ning Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov hindab, et Läti rahvuslik lennufirma Air Baltic on suutnud läbi aastate tegutseda tänu tavapärasest erinevatele ärimudelitele. Sakkovi sõnul on ettevõte läbi aegade olnud «põhjatu auk», mille püsimine on nõudnud pidevat skeemitamist, millest eestlased on oma riikliku lennufirma puhul hoidunud.

Turg on liiga väike

Sakkov märgib, et Balti riigid ei ole lennundusäriks soodne piirkond ning iseseisva, kasumliku riikliku lennufirma pidamine on siin keeruline. Peamise põhjusena toob ta välja elanikkonna vähesuse, mis teeb lennukite täituvuse tagamise raskeks. Üleilmne konkurents on surunud lennufirmad hinnasõtta, kus teenuse kvaliteet või ühendused jäävad hinna varju.

Euroopa Liidu perifeerias asuvad riigid peavad seetõttu leppima turu kiratsemisega. Sakkovi hinnangul on 15 aasta tagused riigiabi reeglid aegunud ega arvesta piisavalt äärealade eripäradega. Reeglite algne eesmärk oli sundida turgu konsolideerumisele läbi ühinemiste, kuid praktikas on tulemuseks olnud pankrottide laine, mida pole enam võimalik tagasi pöörata.

Lennuliinide tulevik Tallinnas

Küsimusele, kas Air Balticu võimaliku kokkuvarisemise korral võtaksid teised lennufirmad nende ligi 30 Tallinna liini kiiresti üle, vastab Sakkov eitavalt. Lennundusturg ei reageeri kiiresti. Tallinn ei ole paljudele lennufirmadele strateegiliselt ihaldusväärne sihtkoht just väikese rahvaarvu ja piiratud püüdeala tõttu, kuhu kuulub märkimisväärne osa Soome lahest.

Sakkov lükkab ümber ka mõtte, et Tallinna Lennujaama teenustasude alandamine dividendide arvelt tooks olulise muutuse. Lennufirma kulustruktuuris, kus liising, kütus ja palgad moodustavad igaüks ligikaudu 30 protsenti, jääb lennujaamatasudele väga väike ruum. Madalamad tasud võivad ligi meelitada vaid odavlennufirmasid nagu Ryanair, kuid see ei taga laiemat lennuühenduste võrgustikku.