Leigol esietendub „Raua kutsumine“, mis laiendab Tormise „Raua needmist“

31. juulil jõuab Leigo Järvemuusika festivalil lavale helilooja Marianna Liigi uus muusikalavastus „Raua kutsumine“. Teos kasvab välja Veljo Tormise „Raua needmisest“, kuid seob selle Doris Kareva, Hasso Krulli, Jaan Kaplinski ja Uku Masingu tekstidega.

31. juulil esietendub Leigo Järvemuusika festivalil helilooja Marianna Liigi uus muusikalavastus „Raua kutsumine“, mille keskmes on Veljo Tormise kooriteos „Raua needmine“. Lavastus on loodud spetsiaalselt Leigo järve, vee ja tulevaatemängudega keskkonda.

Liik on Tormise loominguga kokku puutunud nii lauljana kui ka õppurina. Ta osales segakoori Vox Populi koosseisus Tormise 90. sünniaastapäevale pühendatud päikesetõusuetendusel „Lindude äratamine“ Kõrveaial ning õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias helilooja juhendatud regilaulukursusel.

„Raua needmine“ sai uue lavastuse lähtepunktiks, sest Liiki kõnetavad teose jõuline kõlamaailm, kordused ja teravad muusikalised žestid. „Mulle on vahel isegi öeldud, et miski minu muusikas oleks justkui regilauluga seotud või kuidagi tormiselik,“ ütles ta. Samas kasutab helilooja korduse põhimõtet enda sõnul teistsugusel viisil.

Tormise teose ümber

Liik kirjeldab „Raua kutsumist“ kui laiendatud „Raua needmist“. Tormise originaali ei ole tema sõnul ümber seatud, vaid selle ümber on ehitatud eel- ja järellugu ning lisatud materjali, mis aitab nihutada lavastuse fookuse tänapäeva.

Suurem osa „Raua needmisest“ kõlab edasi algupärasel kujul, kuid lavastusest on välja jäetud mõned sobimatud osad ja lisatud uusi lõike. Muudetud fookust kannab ka mõte „Oleme ühest soost…“, mis rõhutab eri osalejate ühisosa.

Lavastaja Margus Kasterpalu vastutab lisaks lavastamisele libreto eest. Tekstivalikusse kuuluvad Doris Kareva, Hasso Krulli, Jaan Kaplinski ja Uku Masingu looming. Kõlab ka liivikeelne katkend Tormise „Lindude äratamisest“.

Koorid, metall ja elektroonika

Lavastuses laulab solist Iris Oja, metsasarve mängib Kreete Jacob ning löökpillidel osalevad Maarja Nuut ja Heigo Rosin. Kaasa teevad Kammerkoor Kolm Lindu, koor Helü ja Seto leelokoor Siidisõsarõ ning koorid Põhja- ja Baltimaadest ja Ukrainast. Dirigeerib Küllike Joosing.

Löökpillidel on lavastuses keskne roll. Lisaks šamaanitrummile kasutatakse sepikoda, kus muusikud valmistavad metallinstrumentidel mängides ette raua tagasikutsumise rituaali. Lavastusse kuulub ka elektroonika, mille lõplikku partiid kohandatakse veel proovide käigus, sest vabaõhuetendust mõjutavad ilm, kuuldavus ja publiku liikumine.

Enne õhtust lavastust esitavad koorid eraldi kümneminutilised kavad, milles väljendub nende rahvuslik identiteet ja emakeel. „Raua needmise“ rituaalses osas ühinevad nad üheks kooriks. Kogu koosseis saab esimest korda kokku peaproovis.