Legionella oht Eesti hoonete veesüsteemides: mida tasub teada

Terviseameti uuring paljastas, et märkimisväärne osa Eesti haiglate ja hooldekodude veeproovidest sisaldas ohtlikul tasemel Legionella bakterit. Nakatumine toimub peamiselt veeauru sissehingamisel, mis muudab dušid ja muud veesüsteemid kriitilisteks kontrollpunktideks.

Kraanist voolav vesi võib tunduda puhas ja lõhnatu, kuid peita endas ohtlikku Legionella bakterit. Terviseameti 2023. aasta uuring kinnitas, et oht pole ainult teoreetiline, vaid puudutab paljusid avalikke hooneid Eestis.

Uuringu käigus analüüsiti joogiveesüsteeme haiglates, hooldekodudes ja vanglates. Haiglate 91 veeproovist ületas ohtlikuks peetava piirmäära, 1000 PMÜ 1000 milliliitri kohta, tervelt 29,7 protsenti proovidest. Sarnane pilt avanes hooldekodudes, kus 90 proovist oli 15,6 protsenti üle lubatud normi.

Legionelloosi nakatumine toimub tavaliselt aerosooli ehk pisikeste veepiiskade sissehingamisel, mitte joogivee neelamisel. Seetõttu on ohustatud kohad dušid, mullivannid ja muud pihustavad süsteemid. Eriti tähelepanelikud peavad olema asutused, kus liiguvad eakad ja nõrgenenud immuunsusega inimesed.

Torustike hooldus on bakterite leviku tõkestamisel kriitilise tähtsusega. Need mikroorganismid paljunevad meelsasti seisvas vees, kus puudub piisav ringlus. Kui hoones on harva kasutatavaid duširuume või tühjana seisvaid tube, tuleks vett regulaarselt välja lasta.

Tehniliste lahenduste valik sõltub hoone süsteemidest. UV-seadmed sobivad mikroorganismide inaktiveerimiseks sissetulevas vees, kuid neil puudub pikaajaline järelmõju torustikus. Ulatuslikumate probleemide korral, kus on tekkinud biokile, võib vajalikuks osutuda kloordioksiidi doseerimine, mis puhastab süsteemi terviklikult.