Leedu valitsus maksis laenurahale kõrgemat intresse kui Eesti

Leedu valitsus pidi maksma oma võlakirjaemissioonil oluliselt kõrgemat intressi kui Eesti valitsus nädal enne seda. Kuigi Leedu majandus on viimase aja kasv olnud kiirem, hindavad rahvusvahelised investorid Eestit madalamate riskidega laenuvõtjaks.

Balti regiooni majanduspoliitika valdkonnas ilmnes märkimisväärne erinevus kahe naabririigi rahastamiskuludes. Leedu valitsus pidi oma hiljutisele võlakirjaemissioonile määrama kõrgema intressimäära kui Eesti valitsus nädal enne seda tehtud võlakirjade plaatseerimise korral.

Rahvusvahelised investorid näitasid selgesti oma usalduse erinevust kahele Balti riigile. Eesti pidi seisma silmitsi madalama nõudlusega laenuintressile, mis peegeldab investorite madalamat riskihinnangut Eesti riigilaenude suhtes. Leedu peab seevastu nõustuma kallimaga rahastamisega, kuigi tema majanduskasv on olnud Eestist kiirem.

Erinevused intressimäärades tulevad mitmetest teguritest. Ühelt poolt mängivad rolli võlakirjade tähtajad, mis võisid kahe emissiooni puhul märgatavalt erineda. Teiselt poolt peegeldab investorite käitumine ka nende hindamist riigi majanduslikust olukorrast ja krediidiriskist. Eesti positioon rahvusvahelises reitingus ja investorite silmis on jäänud Leedu omast soodsamaks, mis avaldub otseselt laenude kalliduses.

Majandusanalüütikute sõnul näitab see tendents, et majanduskasvu numbrid üksi ei määra investorite usalduse taset. Olulised on ka riigi välispoliitilised seisukohad, fiskaalpoliitika stabiilsus ja üldsuurused finantsnäitajad, mille kombinatsiooni alusel investorid oma otsuseid teevad.