Leedu Urbo Bankas lõpetas edukalt võlakirjaemissiooni: investorite huvi ületas ootusi

Vilniuses baseeruv Urbo Bankas lõpetas oma allutatud võlakirjade programmi teise etapi, kaasates 3,14 miljonit eurot. Kokku osales emissioonis 328 investorit, kellest 111 olid Eestist.

Leedu finantsasutus Urbo Bankas on edukalt lõpule viinud oma allutatud võlakirjade pakkumise teise etapi, kaasates investoritelt 3,14 miljonit eurot. Emissiooni käigus oli huvi oodatust suurem ning nõudlus ületas pakkumist 15 protsendi võrra. Võlakirjade jaotamine toimus ajavahemikus 7. kuni 17. juulini.

Investorite aktiivsus Baltimaades

Emissioonis osales kokku 328 investorit. Suurim osa neist, 202 investorit, tuli Leedust. Märkimisväärne hulk osalejaid, kokku 111, oli Eestist ning 15 investorit lisandus Lätist. Ühe võlakirja nimiväärtus oli 1000 eurot ning intressimääraks (yield to maturity) pakuti 7 protsenti.

Urbo Bankase administratsioonijuhi Marius Arlauskase sõnul oli valdav osa ehk 85 protsenti investoritest eraisikud. „Investeerimisaktiivsuse tase kinnitab, et meie valitud kasvustrateegia ja finantstugevus on turu poolt hästi vastu võetud. Programmi edukas lõpetamine võimaldab meil järjepidevalt tugevdada kapitalibaasi, suurendada finantseerimismahtusid ja laiendada klientidele pakutavaid teenuseid,“ kommenteeris Arlauskas.

Võlakirjaemissiooni taust

Käesolev emissioon pani punkti 2024. aasta sügisel käivitatud kuni 10 miljoni euro suurusele võlakirjaprogrammile. Programmi esimeses etapis oli huvi veelgi suurem, toona õnnestus planeeritud 5 miljoni euro asemel kaasata ligi 7 miljonit eurot. Nüüdseks teises etapis välja antud võlakirjad on plaanitud lunastada 21. oktoobril 2035, kuid pangal on õigus need ennetähtaegselt tagasi osta viis aastat pärast väljalaskmist.

Leedu Panga andmetel on sealne võlakirjaturg teinud läbi kiire arengu. 2025. aastal kaasati turult kokku 1,5 miljardit eurot, mis on pea kaks korda enam kui aasta varem. Ühtlasi on kasvanud ka kohalike investorite arv, ulatudes 250 000 inimeseni, kusjuures võlakirjad moodustavad juba ligi veerandi nende investeerimisportfellist. See tendents toetab Arlauskase hinnangul kohalikku ettevõtlust, hoides kapitali koduturul ja vähendades sõltuvust traditsioonilistest rahastusallikatest.