Leedu sai USA kaitseministeeriumilt liitlaste lojaalsust puudutava küsimustiku

Leedu presidendi kantselei kinnitas, et riik on kätte saanud USA kaitseministeeriumi küsimustiku, millega soovitakse hinnata liitlaste valmisolekut toetada president Donald Trumpi välispoliitilisi suundi. Dokument puudutab muuhulgas kaitsekulusid, koostööd USA kaitsetööstusega ja piiranguid sõjaväeoperatsioonidele.

Leedu presidendi kantselei andis teada, et on ametlikult vastu võtnud USA kaitseministeeriumi koostatud küsimustiku, mis käsitleb NATO liikmesriikide strateegilist ja poliitilist positsiooni. Dokument on osa laiemast algatusest, millega USA hindab oma liitlaste valmisolekut toetada president Donald Trumpi välispoliitilisi eesmärke ja prioriteete.

Kantselei esindajad kinnitasid, et küsimustik hõlmab mitmeid tundlikke valdkondi, sealhulgas kaitsekulutuste mahtu, koostöö intensiivsust USA kaitsetööstuse ettevõtetega ning valmisolekut panustada rahvusvahelistesse missioonidesse ja liitlasvägede toetamisse.

Üksikasjalikud päringud liitlastele

Küsimustik sisaldab küsimusi, mis on tekitanud diplomaatilistes ringkondades vastakaid arvamusi. Muuhulgas uuritakse, kas riigid on avalikult deklareerinud oma toetust USA välispoliitikale ning milliseid piiranguid on kehtestatud USA vägedele, kes kasutavad oma sõjaväebaase, sealhulgas olukordades, mis puudutavad operatsioone Iraanis ja Venezuelas.

Dokument pärib aru ka selle kohta, kas riik suunab oma kaitse-eelarve vahendeid USA sõjalistele alltöövõtjatele. Leedu on asunud küsimustikku analüüsima. „Leedu ametlik vastus NATO peamistele liitlastele on praegu ettevalmistamisel,“ edastas presidendi kantselei pressiteates.

Muutuv julgeolekupoliitika

USA on praegu läbi viimas põhjalikku oma Euroopa sõjalise kohaloleku ülevaadet. Teadaolevalt on Washington seadnud eesmärgiks vähendada piirkonnas paiknevate vägede arvu ja sõjatehnika hulka, mille tähtaeg on detsembris.

Osa NATO liikmesriike on küsimustikule reageerinud ettevaatlikult, nähes selles katset siduda julgeolekugarantiid poliitilise ja ideoloogilise lojaalsusega. Seni on Atlandi-ülene julgeolekukoostöö toiminud mudelil, kus liikmed võivad poliitilistes küsimustes eriarvamustele jääda, säilitades samal ajal kindlad kollektiivkaitse kohustused.