Leedu president andis 110 Venemaa ja Valgevene päritolu inimesele kodakondsuse

Leedu president Gitanas Nausėda andis kodakondsuse 276 isikule, sealhulgas 110-le Venemaal või Valgevenes sündinule. Otsus sündis range julgeolekukontrolli foonil, mil Leedu piirab venelaste ja valgevenelaste sisserännet ja kinnisvaraoste.

Leedu president Gitanas Nausėda allkirjastas 21. augustil 30 dekreeti, millega määrati Leedu kodakondsus 276 inimesele ning kümnele isikule tagastati varem kaotatud staatus. Kokku on nimekirjas 78 Venemaal ja 32 Valgevenes sündinud isikut.

Enamik neist, täpsemalt 87 inimest 110-st, sai kodakondsuse tavapärases korras, mitte läbi esivanemate päritolu. Tavapärane protsess hõlmab tavaliselt naturalisatsiooni, mis eeldab vähemalt kümneaastast seaduslikku elamist Leedus, püsiva sissetulekuallika olemasolu ning riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksamite edukat sooritamist. Ülejäänud 65 isikut said kodakondsuse lihtsustatud korras tänu Leedu juurtele.

Kodakondsuse saamise alused

Nimekirja kantud 276 inimese seas on 158 naist ja 128 meest, kelle mediaanvanus on 41 aastat. Kõige noorem uus kodanik on kolmeaastane ning vanim 82-aastane. Lisaks naturalisatsioonile oli üheks peamiseks teeks kodakondsuseni abielu Leedu kodanikuga, mis nõuab üldjuhul seitse aastat kestnud kooselu riigis.

Julgeolek ja kontrollimeetmed

Otsus sündis ajal, mil Leedu rakendab Venemaa ja Valgevene kodanike suhtes märkimisväärseid piiranguid. Pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas kehtestas Leedu viisapiirangud ja karmistatud kontrolli välispiiril, piirates ka kinnisvara soetamist. Presidendi kantselei on selgitanud, et kodakondsuse taotlusi menetletakse alles pärast põhjalikke lisakontrolle, hindamaks taotleja seost Leedu huvidega.

Eelmisel aastal tunnistas Leedu migratsiooniamet 1721 Venemaa ja Valgevene kodanikku ohuks riiklikule julgeolekule või avalikule korrale, mille tulemusena elamislubasid kas ei väljastatud või need tühistati.