Leedu pensionireform tõi majanduskasvule oodatust suurema tõuke

Leedus lahkus pensioni teisest sambast 40 protsenti kogujatest, kuigi varasemates prognoosides arvestati umbes 20 protsendiga. Vabanenud 2,8 miljardist eurost on hinnanguliselt 16 protsenti läinud tarbimisse ja 6 protsenti laenude tasumiseks.

Leedus lahkus pensionireformi järel teisest sambast 40 protsenti kogujatest, mis on kaks korda rohkem kui varasemates prognoosides eeldatud. Vabanenud pensioniraha on andnud riigi majandusele oodatust tugevama tõuke ning pakub võrdlusmaterjali ka Eestile.

Leedu keskpank prognoosis algselt, et umbes viiendiku osalejate lahkumine suurendab 2026. aasta majanduskasvu ligikaudu 0,5 protsendipunkti ja inflatsiooni 0,1 protsendipunkti võrra. Citadele ökonomistide hinnangul võib Leedu sisemajanduse kogutoodang tänavu kasvada 2,9 protsenti, millest 0,8 protsendipunkti tuleneb pensioniraha vabastamisest.

Raha liigub järk-järgult

Citadele ökonomist Edward Rebane märkis, et kogu väljamakstud raha ei jõua kohe tarbimisse. «Leedu puhul on praegu näha, et umbes 70% vabaks saanud rahast on endiselt pangakontodel,» ütles ta.

Kokku vabanes pensionisüsteemist ligikaudu 2,8 miljardit eurot. Leedu andmetel kasutati umbes 16 protsenti sellest tõenäoliselt tarbimiseks ning 6 protsenti olemasolevate laenude ja liisingukohustuste tasumiseks.

Mõju on olnud näha jaekaubanduses. Mais kasvas Leedus autokaubandust arvestamata jaemüük püsivhindades aastaga 7,5 protsenti ning aasta algusega võrreldes 6,9 protsenti. Kõige kiiremini suurenesid interneti- ja postimüük ning kodutarvete, elektroonika ja apteegikaupade müük.

Eestis võttis rahandusministeeriumi andmetel pensionireformi järel teisest sambast raha välja ligikaudu viiendik kogujatest. Leedu kogemus näitab, et lahkujate tegelik osakaal võib prognoositust märksa suuremaks kujuneda ning mõjutada tarbimist ja inimeste finantskäitumist.