Leedu ja Poola koostavad evakuatsiooniplaani Balti riikide elanikele

Leedu riiklik kriisijuhtimiskeskus arendab koostöös Poolaga rahvusvahelist evakuatsiooniplaani Balti riikidele juhuks, kui sõjaline oht peaks realiseeruma. Plaan sisaldab kriitilise tähtsusega personali mobiliseerimist ja piirirežiimi korrastamist.

Leedu riiklik kriisijuhtimiskeskus (NKVC) on alustanud tihedat koostööd Poolaga, et välja töötada rahvusvaheline evakuatsiooniplaan Leedu, Läti ja Eesti elanike tarbeks. See strateegiline algatus keskendub logistilistele ja infrastruktuuriga seotud küsimustele, juhul kui sõjaoht sunnib inimesi üle piiri liikuma.

Vilmantas Vitkauskas, NKVC direktor, selgitas, et plaanide eesmärk on kaardistada piirirežiimi muutused sõjalise konflikti korral. «Tegeleme rahvusvahelise evakuatsiooni aspektiga: mis juhtuks, kui teatud hulk inimesi tuleks üle piiri evakueerida,» märkis ta reedel. Piirikontrolli karmistamine on sel juhul vajalik, et tagada kriitilise tähtsusega ametikohtadel töötavate spetsialistide kohalejäämine ja riigi toimimine.

Logistika ja infrastruktuuri väljakutsed

Poola delegatsioon on Leeduga tihedas suhtluses, hinnates üheskoos teede läbitavust ja sildade kandevõimet. Vitkauskase sõnul on Suwałki koridori strateegiline tähtsus planeerimisel määrav ning Poola panus logistiliste lahenduste leidmisel tõstab kogu protsessi uuele tasemele. Eesmärk on kehtestada selged ühesuunalised marsruudid ning vältida ummikuid piiripunktides.

Riiklikus plaanis on kesksel kohal 100 000 inimesest koosnev tsiviilmobilisatsiooni reserv. Nimekirja kuuluvad riigiametnikud, arstid, insenerid ja teised elutähtsate sektorite töötajad, kellel on kohustus jätkata oma tööülesannete täitmist ka kriisiolukorras. Vitkauskase kinnitusel on järjepidevus võti riigi toimimise tagamisel.

Õppused ja rahastus

Leedus on hetkel käimas suurõppus „Vytis Skliautas 2026“, mis testib riigi valmisolekut hädaolukordadeks. Õppuse raames harjutatakse esimest korda riigireservide kasutamist ja haiglate tööd massilise kannatanute voo korral. Lisaks on kaitseministeerium eraldanud tsiviilkaitse toetamiseks 5 miljonit eurot, mida kasutatakse nii varustuse soetamiseks kui ka instruktorite palkamiseks kodanikukaitse koolituste jaoks.