Leedu esimene meretuulepark vajab ellujäämiseks riiklikku tuge

Leedu energeetikaminister Darius Vaičiūnas kinnitas parlamendi auditikomisjonis, et Ignitis Groupi 700-megavatine Curonian Nordi meretuulepark ei ole praegu ärilistel alustel teostatav. Projekti väärtuseks on hinnatud umbes 3 miljardit eurot. Minister näeb kahte võimalikku lahendust: uus riikliku toetusega konkurss või Euroopa Komisjonilt riigiabi taotlemine.

Leedu energeetikaminister Darius Vaičiūnas teatas parlamendi auditikomisjonis, et riigi esimene planeeritud meretuulepark Curonian Nord ei ole ilma riikliku toetuseta elujõuline. Ignitis Group esitas juuni lõpus energeetika- ja rahandusministeeriumile 700-megavatise projekti analüüsi, mille kogumahuks on hinnatud ligikaudu 3 miljardit eurot.

Projekt vajab riigi sekkumist

«Curonian Nord ei ole praegu ärilistel alustel teostatav,» ütles Vaičiūnas auditikomisjonis. Minister rõhutas ka läbipaistvuse vajadust analüüsi avaldamisel: «See ei ole niivõrd konfidentsiaalsuse kui läbipaistvuse küsimus.»

Ignitis Groupi juht Darius Maikštėnas selgitas aga, et analüüs avalikustatakse alles pärast seda, kui valitsus on selle läbi vaadanud ja oma seisukoha kujundanud. Tema sõnul tuleb dokument avaldada esmalt börsi kaudu, et kõik aktsionärid saaksid teabe kätte samal ajal, ennetähtaegne avaldamine rikuks turukuritarvituste määrust.

Maikštėnas lisas, et rahandusministeerium, kes on ettevõtte suurim aktsionär, palus analüüsi avaldamisega oodata. Ministeeriumi nõunik Vaida Dumčiūtė kinnitas, et dokument jõudis ministeeriumini 29. juunil ning selle hindamiseks ja ühise seisukoha kooskõlastamiseks on vaja aega.

Kaks teed edasi

Vaičiūnas kirjeldas kahte võimalikku teed meretuuleenergia arendamiseks Leedus. Esimene võimalus on korraldada uus konkurss vähemalt ühe meretuulepargi rajamiseks riikliku toetuse abil, varasem toetusskeem lõppes 2025. aastal. Teine tee on taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi heakskiitu just Curonian Nordi projekti jaoks.

Minister märkis, et on seda varianti juba Euroopa Komisjoniga arutanud ning projekt võiks saada tuge ka ELi struktuurifondidest. Sarnast lähenemist on edukalt kasutanud Poola. Uus Euroopa Liidu eelarveperiood aastateks 2028–2034 võiks avada täiendavaid võimalusi.

Kaotatud edumaa

Vaičiūnas tunnistas, et Leedu oli kunagi meretuuleenergia arendamises Poolast eespool, kuid kaotas edumaa. Tema hinnangul töötaks esimene meretuulepark Palanga lähistel juba praegu, kui 2017.-2018. aastal kavandatud tegevusi oleks järjepidevalt ellu viidud.

«Minu soovitus tulevastele valitsustele on otsida optimaalseid lahendusi ja vältida improviseerimist strateegiliste riiklike projektidega,» ütles minister.