Lea Danilson-Järg: petukõnede kahju ulatub Eestis 30 miljoni euroni aastas

Eesti Kunstnike Liidult väljapetitud 700 000 eurot on vaid üks näide kasvavast petukõnede epideemiast. Selleks aastaks prognoositakse kogukahju ulatuvat 30 miljoni euroni. Reformierakonna poliitik Lea Danilson-Järg leiab, et teadlikkuse tõstmisest enam ei piisa.

Eestis on petukõnedest tingitud rahaline kahju kasvanud murettekitavate mõõtmeteni — selleks aastaks prognoositakse kogukahju ulatuvat 30 miljoni euroni. Hiljutine juhtum, kus Eesti Kunstnike Liidult petti kurjategijad välja lausa 700 000 eurot, on muutnud teema taas avaliku tähelepanu keskmesse.

Digimugavus on loonud turvatunde

Lea Danilson-Järg (Reformierakond) tõdeb, et oleme pikalt elanud mugavas digiajastu mullis, kus usk tehnoloogilisse turvalisusse on tekitanud vale turvatunde. Nüüd, mil pettused on muutunud üha keerukamaks ja automatiseeritumaks, tuleb tunnistada, et olukord on kardinaalselt muutunud.

Kurjategijad kasutavad üha enam tehisintellekti, häältkloonimist ja usaldusväärsetele asutustele sarnanevaid numbreid, et inimesi eksitada. Ohvrite hulgas pole enam ainult eakad — ka haritud ja digitehnoloogiaga hästi kursis olevad inimesed langevad petturite lõksu.

Teadlikkusest ei piisa

Danilson-Järgi sõnul ei saa riik tugineda üksnes teadlikkuse tõstmisele, kui kahju mastaabid on jõudnud sellistesse numbritesse. Tema hinnangul vajab Eesti jõulisemaid meetmeid — nii seadusandluse kui ka pangandussektori koostöö vallas, et kahtlased tehingud kiiremini tuvastada ja peatada.

Küsimus on nüüd, kas poliitikud on valmis astuma konkreetseid samme, mis lähevad kaugemale tavapärastest ennetusnõuannetest, ning kas pangad ja telekommunikatsiooniettevõtted võtavad suurema vastutuse pettuste tõkestamisel.