Lavakunstikooli lõpetanud Robi Varul: teater on vahend inimlikkuse otsimiseks

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 32. lennu lõpetanud lavastaja Robi Varul räägib oma kujunemisloost ja soovist teatri kaudu vaimset ruumi luua. Enne õpinguid toitlustussektoris töötanud Varul jagab ka oma isiklikke kultuurisoovitusi.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 32. lend lõpetas tänavu oma õpingud. Uute tegijate seas on lavastaja õppesuuna lõpetanud Robi Varul, kelle teekond teatrisse on olnud tavapärasest erinev: enne lavakooli oli ta seotud pereettevõtetega toitlustusvaldkonnas.

Varul meenutab, et tema esimene sügavam kokkupuude lavakunstiga leidis aset Kuusalu rahvamajas. Seal nähtud Rakvere teatri lavastus "Oscar ja Roosamamma: kirjad jumalale" tekitas toona 13-14-aastases noormehes sisemise äratundmise. Ta kirjeldab seda kui teatud tüüpi pinget, mis sundis teda eluliste küsimuste üle järele mõtlema ja otsima vastuseid, mis ulatuksid argipäevast kaugemale.

Tema lähenemine teatrile on vaimne ja ta näeb lavakunsti võimalusena kogeda paralleelreaalsust. Varuli sõnul otsib ta lavastustes ilu, mis suudaks pakkuda lunastust, ning ta soovib, et vaataja saaks teatri kaudu oma argimuredest korraks vabaneda. Ta väärtustab teatri kui mängu rolli, nimetades seda kohaks, kus saab kontsentreerida inimeseks olemise tuuma.

Oma kultuurieelistustena toob värske lavastaja välja Ursula K. Le Guini lühijutu "Need, kes lähevad Omelasest ära" ja Elss Raidmetsa lavastuse "EXIT!" Tallinna Linnateatris. Samuti soovitab ta vaadata Andy Weiri teose ainetel valminud filmi "Ave Maria".