Lauri Laats: 2027. aasta riigieelarve süvendab Eesti võlakoormat

Opositsioonipoliitik Lauri Laats kritiseerib teravalt valitsuse koostatud 2027. aasta riigieelarvet, väites, et see ei lahenda struktuurseid rahahädasid. Tema hinnangul suurendab valitsuse maksupoliitika riigi võlakoormust ning lükkab sisulised otsused tulevikku.

Valitsuse koostatud 2027. aasta riigieelarve ei taga riigi rahandusele vajalikku stabiilsust, leiab opositsioonipoliitik Lauri Laats. Tema hinnangul on praegune majanduspoliitika tupiktee, kus hoolimata maksutõusudest jääb riigi laenuvajadus püsivaks. Peaminister Kristen Michal on eelarvet kirjeldanud vastutustundlikuna, kuid kriitikute sõnul puudub selles selge kava, kuidas parandada inimeste toimetulekut või ettevõtluskeskkonda.

Puudujääk ja maksupoliitika

Eesti riigi rahandus on endiselt keerulises seisus, kus prognoositav eelarve puudujääk ulatub nelja protsendini sisemajanduse koguproduktist. Laats toob esile, et vaatamata valitsuse varasematele lubadustele riigi rahandus korda teha, on olukord pigem halvenenud. Erilist tähelepanu väärib 2026. aasta jaanuaris jõustunud maksuküüru kaotamine, mis on eelarvesse tekitanud märkimisväärse augu.

Reformierakonna esindaja Annely Akkermann on varem hinnanud, et maksuküüru kaotamine vähendas riigi tulusid ligikaudu 500 miljoni euro võrra. Koos tulumaksutõusude ärajätmisega on see jätnud majandusse suurema rahasumma, kuid samal ajal suurendanud riigi vajadust laenamise järele, et katta tekkivat puudujääki. Laatsi sõnul täidetakse eelarveauku sisuliselt laenurahaga, jättes selle koorma tulevaste maksumaksjate kanda.

Laenuvajadus ja alternatiivid

Eelarvenõukogu hinnangute kohaselt kulub järgneva nelja aasta jooksul riigivõla intresside teenindamiseks märkimisväärne summa. See raha, mis suunatakse intressimakseteks, jääb kasutamata tervishoius, hariduses või julgeoleku tagamisel. Laats märgib, et praegune eelarve on peenhäälestus, mis ei paku majanduskasvuks vajalikke struktuurseid muudatusi.

Opositsiooni ettepanekutena on välja käidud vajadus üle vaadata riigi juhtimiskulud ning maksustada pangakasumeid 24-protsendilise määraga. Samuti nähakse võimalust leevendada inimeste igapäevast toimetulekut läbi põhitoiduainete käibemaksu langetamise ja kütuseaktsiisi vähendamise. Laatsi hinnangul on praegune valitsuse strateegia suunatud probleemide edasilükkamisele, selle asemel et teha otsuseid, mis tooksid kaasa püsiva eelarve tasakaalu.