Lauri Beekmann: alaealised ei kuulu alkoholi müügi ega tootmise valdkonda

Lauri Beekmann kirjutab, et riik ei tohiks kehtestada seadusesse erandit, mis võimaldab alaealistel osaleda alkoholi tootmises ja müügis. Kui eesmärk on vähendada noorte kokkupuudet alkoholiga, on seaduses tehtavad erandid sellega vastuolus. Beekmann rõhutab, et alkoholitarbimise algust tuleks maksimaalselt edasi lükata.

Eestis tõstatati taas küsimus, kas alaealised peaksid saama osaleda alkoholi tootmises ja müügis. [Lauri Beekmann](/politicians/lauri-beekmann) leiab, et see oleks vastuolus riigi deklareeritud eesmärkidega — vähendada noorte kokkupuudet alkoholiga ja lükata esimese tarbimiskogemuse aeg võimalikult kaugele tulevikku.

Beekmann toob esile ilmse vastuolu: ühelt poolt töötab riik selle nimel, et noored jääksid alkoholist eemale, teisalt aga kaalutakse seadusesse erandi sisse kirjutamist, mis alaealisi just nimelt alkoholitööstusesse kaasaks. Selline topeltstrateegia annab noortele segase signaali ja õõnestab ennetustöö usaldusväärsust.

Eesti alkoholipoliitika on viimastel aastatel pidanud leidma tasakaalu majandusliku kasu, kultuuriliste tavade ja rahvatervise vahel. Alkoholi tarvitamist alustatakse Eestis keskmiselt üsna varases eas, mistõttu on ennetustöö eriti oluline just teismeliste seas.

Beekmann rõhutab, et seadusandlikud otsused peavad olema kooskõlas ühiskondlike eesmärkidega. Kui riik soovib tõsiselt piirata alaealiste alkoholiga seotud riske, peab see kajastuma kõigis seaduslikes regulatsioonides — mitte ainult müügipiirangutes, vaid ka tootmis- ja teenindussektoris.