Lätis pole toiduainete käibemaksu alandamine tarbijate seas märgatavat mõju avaldanud

Uuringu kohaselt on vaid 40 protsenti Läti elanikest märganud 1. juulil jõustunud toiduainete käibemaksu langust. Jaeketid on samas täheldanud nõudluse kasvu teatud esmatarbekaupade müügis.

Lätis on vaid 40 protsenti elanikkonnast pannud tähele toiduainete käibemaksu alandamist, mis jõustus 1. juulil. Norstati läbi viidud uuringust selgus, et 41 protsenti vastanutest ei ole hinnamuutusi märganud ning ülejäänud ei ole sellele teemale tähelepanu pööranud või ei tundnud huvi.

Jaekettide esindajad on siiski täheldanud ostukäitumises muutusi. Maxima kommunikatsioonijuht Liene Dupate-Ugule märkis, et esimese kuu tulemused näitavad nõudluse kerget kasvu vastavates tootekategooriates. Kõige enam on huvi kasvanud munade vastu, kuid objektiivsete järelduste tegemiseks on vaja pikemaajalist analüüsi, kui klientide ostuharjumused on stabiliseerunud.

Konkureeriva keti Rimi andmed on sarnased. Ettevõtte esindaja Inese Pētersone kinnitas, et müügimahud on kasvanud kõigis neljas vähendatud käibemaksuga tooterühmas, kusjuures kõige suurem kasv on olnud piima, leiva ja munade puhul. Pärast 1. juulit on suurenenud nõudlus ka mahekanaliha ning kõikide linnulihatoodete, sealhulgas hakkliha ja siseelundite järele.

Rimi statistika kohaselt langesid hinnad leiva puhul 7,48%, värske jahutatud linnuliha puhul 7,55%, munade puhul 7,51% ning piima puhul 7,75%. Pētersone hinnangul on vähendatud maksumäär aidanud muuta esmatarbekaupu kättesaadavamaks, mistõttu tuleks kaaluda selle meetme alalist rakendamist ja laiendamist teistele toiduainetele.