Lätis kukkus üle 400 õpilase kohustuslikel loodusainete eksamitel

Läti gümnaasiumiõpilastele oli eelmine õppeaasta esimene, mil loodusainete eksami sooritamine muutus kohustuslikuks. Eksami ebaõnnestunute arv ulatus üle 400 noore, kellest paljudel on järgmisel aastal võimalus korduseksamil osaleda.

Lätis oli möödunud õppeaasta esimene, mil gümnaasiumiõpilased pidid kohustuslikult sooritama ühe neljast loodusainete eksamist, samas kui kutsekoolide lõpetajad pidid tegema üldtaseme testi. Kokkuvõttes ei suutnud eksamiga seatud nõudeid täita üle 400 õpilase. Enamik nendest õppuritest olid 11. klassi või eelviimase kursuse õpilased, mistõttu on neil tuleval aastal võimalus eksameid uuesti teha.

Kõige populaarsem valik oli bioloogiaeksam, kuhu registreerus ligi 5000 õpilast. Just selles aines oli ka kõige enam läbikukkujaid, 258 noort jäi nõutud tulemusest ilma. Füüsikaeksami sooritajad näitasid teistest veidi paremat taset, saavutades keskmiselt 53 protsenti punktidest. Teiste ainete, nagu keemia ja üldtaseme loodusõpetuse puhul, jäi keskmine tulemus 46 protsendi kanti.

STEM-valdkonna arendamine

Kohustuslike eksamite kehtestamist on aastaid toetanud tööandjate esindajad, kes näevad seda vajaliku meetmena STEM-valdkonna ehk teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika õpetamise edendamiseks. Läti Tööandjate Konföderatsiooni peasekretär Kaspars Gorkšs leiab, et tsentraliseeritud eksam sunnib koole õppekvaliteeti parandama ja motiveerib õpilasi oma teadmisi tõsisemalt võtma.

Riikliku hariduse arengu agentuuri ekspert Mihails Basmanovs toob välja, et tulemusi mõjutavad nii tundide arv kui ka õpilaste oskus eksamimaterjalidega ümber käia. Mõned õpilased valivad bioloogia lootuses, et see on lihtsam tee kui füüsika või keemia, kuid jäävad hätta uurimuslike ülesannete ja täpse terminoloogia kasutamisega. Samuti on esinenud juhtumeid, kus õpilased ei oska eksamil kasutada abimaterjalid mõeldud valemivihikuid, kuna näevad neid esmakordselt alles testi ajal.