Lätis koormavad riigiasutusi Venemaaga seotud isikute korraldatud massilised teabenõuded

Läti ametiasutused on sattunud hübriidrünnaku alla, kus Venemaaga seotud isikud esitavad suurel hulgal koordineeritud teabenõudeid ja kaebusi. Sarnast taktikat on täheldatud ka Saksamaal, kuid Eesti siseministeeriumi andmetel Eestis sellist survet praegu ei ole.

Läti riigiasutused ja Ukraina toetamisega tegelevad organisatsioonid on sattunud koordineeritud infopäringute laviini alla, mida Läti julgeolekuametid hindavad hübriidrünnaku osaks. Eesmärgiks on ametkondade igapäevatöö takistamine, esitades sadu kaebusi ja taotlusi dokumentidele, mis puudutavad nii sisejulgeolekut kui ka Venemaa-vastaseid samme.

Muuseumi tüli paisus kohtuasjaks

Üheks näiteks on Pauls Stradiņši meditsiiniajaloo muuseum Riias, mille fassaadile paigaldati vahetult pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse sõjavastane plakat. Ühing Bukultu Iedzīvotāji esitas muuseumile järjestikuseid päringuid, nõudes üksikasjalikku infot plakati maksumuse, autorite, paigaldajate ja muuseumi turvasüsteemide kohta.

Läti halduskohus menetleb praegu ühingu esitatud kümmet kaebust, mis on suunatud erinevate asutuste, sealhulgas siseministeeriumi ja riigipolitsei vastu. Ühingu juhatuses on aprillist alates vaid üks liige, Dmitrijs Matajevs. Läti kohtusüsteem on Matajevsi varem süüdi mõistnud sõjakuritegude õigustamises ja rahvusliku vaenu õhutamises, mistõttu on mees pärast süüdimõistvat otsust asunud elama Valgevenesse.

Sarnane taktika Saksamaal

Sarnaseid ilminguid on täheldatud ka mujal Euroopas. Saksamaal esitavad venemeelsed jõud, sealhulgas parempoolne erakond AfD, küsimusi, mis liiguvad avaliku teabe ja salastatud julgeolekuandmete piiril. Need päringud puudutavad sageli NATO kaitseplaane ja õppusi, eesmärgiga tuvastada alliansi vägede nõrku kohti.

Eesti siseministeerium kinnitas, et Eestis sarnast süstemaatilist päringute laviini täheldatud ei ole. Läti riiklik julgeolekuteenistus (VDD) rõhutab, et tegemist on taktikalise meetmega, kus välisriikidesse pagenud kodanikke kasutatakse ära ametkondade töö halvamiseks.