Lätis kavatsetakse ümber nimetada nõukogudeaegsed tänavad ja asulad

Läti kultuuriminister Nauris Puntulis nõuab parlamendilt nõukogude okupatsiooniperioodist pärit nimede eemaldamist, et tugevdada riiklikku identiteeti. Algatus puudutab nii tänavanimesid kui ka asulate nimetusi, mis viitavad kommunistlikule režiimile.

Lätis on uuesti tõusnud päevakorda küsimus nõukogude okupatsiooniperioodil tekkinud kohanimede ja tänavanimetuste vahetamisest. Kultuuriminister Nauris Puntulis on pöördunud seimi poole üleskutsega naasta seaduseelnõu juurde, mis näeb ette kommunistliku totalitaarse režiimi ajal kehtestatud nimede asendamist riiklikule identiteedile vastavatega.

Ajalooline taust ja eesmärgid

Algatuse juured ulatuvad 2023. aasta juunisse, mil toonane president Egils Levits tegi parlamendile ettepaneku võtta vastu seadus, mis lõpetaks kommunistliku režiimi ja venestamispoliitikaga seotud toponüümide kasutamise. Nüüdseks on Puntulis esitanud konkreetse ettepaneku seimi haridus-, kultuuri- ja teaduskomisjonile.

Ministri hinnangul on lubamatu, et Läti linnades on endiselt kasutusel nimesid, mis ülistavad okupatsioonirežiimi või sellega seotud isikuid. Muudatuste nimekirja kuuluvad näiteks Pionieru, Maskavas, Oktobra, Andreja Upīša ja Paula Lejiņa tänavad. Samuti vajavad ümbernimetamist mitmed asulad, mille nimed, nagu "Kholodnõje Rutšji" või "Tihhaja Pristan", ei vasta tänapäeva Läti kultuuriruumile.

Avalik mälu ja õigusloome

Seaduseelnõu väljatöötamisel on teinud tihedat koostööd ühiskondlik organisatsioon "Avaliku Mälu Keskus", kes on koostanud ka detailse nimestiku vahetamist vajavatest objektidest. Puntulise sõnul aitab nõukogudeaegsete nimede likvideerimine luua selgemat ja tugevamat Läti kultuurikeskkonda ning kindlustada demokraatlikku riiklust. Seimi vastav komisjon peab nüüd otsustama, millises tempos seaduseelnõuga edasi liikuda.