Lätis jõustus Venemaa ja Valgevene raamatute impordikeeld

Alates 1. septembrist on Lätis keelatud importida Venemaalt ja Valgevenest pärit kaupu, sealhulgas raamatuid. Kaupmehed prognoosivad siiski, et piirang ei vähenda raamatute kättesaadavust, kuna kaubad jõuavad riiki jätkuvalt teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kaudu.

Alates 1. septembrist kehtib Lätis piirang, mis keelab kaupade, sealhulgas raamatute otseimpordi Venemaalt ja Valgevenest. Riigivõimude hinnangul aitab samm vähendada agressorriikide eksporttulusid ja piirata Venemaa propagandamaterjalide levikut, ent raamatukauplejad on veendunud, et riiulid tühjaks ei jää.

Riias tegutseva Intellectual Booki omanik Rihards Jerums nentis, et keeld ei muuda tegelikkuses kaubavalikut. „Euroopa Liit on nagu linn, mille ümber on müür ja väravad. Kui kaup on kord väravast sees, liigub see vabalt,“ selgitas ta, lisades, et raamatud liiguvad Lätti lihtsalt teiste liikmesriikide tolli kaudu.

Vilki Booksi omanik Arina Lindanen kinnitas, et logistilised raskused on vältimatud, mis võib raamatute hindu kergitada umbes 1-2 protsenti. Ta tõdes, et paljud raamatumüüjad on sõltuvuses ühest ahelast, mis toob kaubad Euroopa turule. „Meil pole muud valikut, sest alternatiivseid tarnijaid, kes müüksid vene keeles klassikat, Euroopas on vähe,“ ütles Lindanen.

Läti välisminister Baiba Braže on tunnistanud, et impordikeeld võib tõsta hindu, kuid rõhutanud vajadust asendada Venemaalt ja Valgevenest pärinev toodang teiste riikide kaupadega. Riigi eesmärk on anda selge signaal, et kaubavahetus agressorriikidega pole eetiline.

Kauplused on hakanud ka ise propagandat tõrjuma. Jerums rääkis, et tema raamatupoe veebilehel on teatud hulk tiitleid, mida ta on otsustanud mitte müüa. Paljud edasimüüjad eemaldavad sortimendist teoseid, mille sisu nad peavad Venemaa poliitikat toetavaks.