Lätis Balvi piirkonnas alla kukkunud droon sisenes riiki Valgevenest

Läti kaitseminister Andris Sprūds kinnitas, et reedel riigi õhuruumis alla tulistatud mehitamata õhusõiduk saabus Valgevene suunalt. Ametnikud analüüsivad olukorda.

Reedel Läti Balvi piirkonnas alla tulistatud droon sisenes riigi õhuruumi Valgevene poolt, kinnitas Läti kaitseminister Andris Sprūds. Ametivõimud analüüsivad olukorda. Hinnangute kohaselt oli tegemist drooniga, mille teekonda võisid mõjutada elektroonilise sõjapidamise süsteemid.

Turvalisus ja seirepiirangud

Melnis rõhutas, et Läti kavatseb oma territooriumile sisenevaid tuvastamata õhusõidukeid ka edaspidi neutraliseerida, pidades silmas elanike ja vara kaitset. „Droonide sisenemise oht on olemas. Ukraina jätkab end kaitstes droonirünnakuid Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide vastu, samal ajal kui Venemaa rakendab vastumeetmeid,” selgitas Melnis olukorda.

Riigi piirivalve ja kaitseväe varustamine vajalike süsteemidega on endiselt pooleli. Praegu on piiril asuvate radarite ja tõrjesüsteemide hulk minister Melnise sõnul ebapiisav. Siiski on plaanis septembri lõpuks paigutada kogu Venemaa ja Valgevenega piirnevale alale kodumaised seireseadmed, mille tootmine ja tarne on juba käimas.

Hankeaspektid ja poliitilised vaidlused

Drooniintsident on vallandanud poliitilise tüli Läti sotsiaalmeedias, kus peaminister Andris Kulbergs ja endine kaitseminister Andris Sprūds on vahetanud vastastikuseid süüdistusi. Vaidlus puudutab Läti ettevõtte Origin Robotics toodetud tõrjedroone, mida hakati ostma 2025. aasta lõpus. Sprūds väidab, et Kulbergs levitab teadlikult desinformatsiooni süsteemide integreerimise kohta.

Kaitseminister Melnis tunnistas, et tõrjedroonide hangetes esines puudujääke, kuna algselt ei tellitud seadmetele lõhkepeasid, mis on vajalikud füüsiliseks neutraliseerimiseks. Hetkel käib nende komponentide hankimine tööstuslikult. Melnis ei näe aga tegevuses otsest hooletust, vaid pigem suhtlusbarjääri.

„Võib-olla jäi vajaka arutelust ja vastastikusest mõistmisest ministeeriumi ja relvajõudude vahel. Ma ei näe siin hooletust. Lahendusi võib olla mitmesuguseid, kuid me peame otsima kõige ohutumat ja tõhusamat viisi Läti lahinguvõime tugevdamiseks,” sõnas Melnis.