Läti valitsuskonflikt: vabaühenduste miljonite eurode kasutamine on luubi all

Läti peaminister Andris Kulbergs on algatanud kontrolli valitsusväliste organisatsioonide rahastamise üle, kuna puudub selgus riikliku raha sihtotstarbelisest kasutamisest. Vabaühenduste juhid on vastuseks süüdistanud valitsust demokraatia põhimõtete eiramises.

Lätis on puhkenud terav vaidlus valitsuse ja riigieelarvest rahastatavate ühenduste vahel, kui peaminister Andris Kulbergs nõudis täielikku selgust, kuidas organisatsioonid maksumaksja raha kasutavad. Valitsusjuht on veetnud viimased neli nädalat püüdes kaardistada toetuste eesmärke, kuid pole siiani saanud ammendavat vastust. Olukord on viinud poliitilise pingeni, kus ühenduste esindajad süüdistavad valitsust akadeemilise vabaduse piiramises.

Riigis on registreeritud 27 500 sihtasutust ja mittetulundusühendust. Igal aastal jagatakse nende vahel umbes 200 miljonit eurot, kuid raha jaotamine on äärmiselt kontsentreeritud. Statistika näitab, et kõigest 1940 organisatsiooni ehk seitse protsenti kõigist ühendustest saab enda kätte ligikaudu 168 miljonit eurot. Ülejäänud tuhanded organisatsioonid peavad leppima oluliselt väiksemate summadega või jäävad toetustest sootuks ilma.

Rahastus kui Pandora laegas

Andris Kulbergs on avalikult väljendanud nördimust, et riik on aastaid jaganud raha ilma sisulise analüüsita. Peaministri sõnul puudub ülevaade, kas rahastatud tegevused on majanduslikult raskel ajal üldse vajalikud või teenivad need varjatud poliitilisi eesmärke. «Seni pole keegi küsinud ega analüüsinud, kuidas raha kasutavad. Nagu näha, pole selliseid andmeid isegi peaministri palvel suudetud kuu ajaga kokku saada. Raha on eraldatud, selle eest vastutavad ministeeriumid või aktsiaseltsid. Kellel seda vaja oli, pole keegi vaadanud,» tõdes valitsusjuht.

Kriitika alla sattunud ühendused on vastanud süüdistustega autoritaarsuse suunas. Gatis Eglitis, kes esindab Läti paljulapseliste perede ühendust, tõi esile, et nemad on aastaid kaitsnud sihtgrupi huve ilma igasuguse riikliku toetuseta. Samasuguseid küsimusi rahastamise läbipaistvuse kohta esitas Eliza Daldere, kes on ühenduse Naisel Veab juhatuse liige.

Kultuuriministeerium on juba tuvastanud esimesi märke võimalikust väärkasutusest. Läti kultuuriminister Nauris Puntulis kinnitas, et riiklikus süsteemis käib töö vigade tuvastamiseks. «Ühiskonna integratsioonifondi tegevuse kohta vaeb töörühm praegu auditi tulemusi,» märkis Puntulis.