Läti valitsus: lennufirma airBaltic olukord on Riias kriitiline

Läti valitsus hindab riikliku lennufirma airBaltic finantsolukorda väga tõsiseks ning nõuab ettevõttelt põhjalikku ümberkorraldamist. Lennufirma vajab tegevuse jätkamiseks 225 miljonit eurot lisakapitali ja plaanib lennukipargi mahtu oluliselt vähendada.

Läti valitsus hindas 11. augustil riikliku lennufirma airBaltic finantsseisu äärmiselt tõsiseks. Avalikkusele tehtud pöördumises rõhutati, et olukorrast on vaja rääkida avatult ja selgelt, kuna ettevõte on jõudnud oma arengus otsustavasse etappi.

Lennufirma vajab praeguste likviidsusvajaduste katmiseks 225 miljoni euro suurust vahefinantseeringut. See sõltub suuresti läbirääkimistest võlakirjaomanikega ja ettevõtte uuest äriplaanist, mida jälgivad tähelepanelikult rahvusvahelised reitinguagentuurid Fitch ja S&P.

Poliitilised süüdistused ja restruktureerimine

Kriitika suunati varasemate valitsuste, sealhulgas endise transpordiministri Kaspars Briškens suunas. Hinnangul jäeti 2024. aastal, kui airBaltic emiteeris 380 miljoni euro väärtuses võlakirju, tegemata vajalikud struktuursed muudatused. Toona olnuks hädavajalik luua pikaajaline ärimudel, realistlik lennukipargi suurus ja jätkusuutlik kapitalistruktuur, kuid need sammud jäid tegemata.

„Täna ei ole enam küsimus selles, kas airBaltic vajab põhimõttelisi muutusi. airBaltic on Läti jaoks selgelt strateegiliselt tähtis ettevõte, kuna see mõjutab Läti rahvusvahelist haaret, Riia lennujaama positsiooni, äritegevust, investeeringuid ja turismi,” ütles Kulbergs. Samas rõhutas ta, et strateegiline tähtsus ei tähenda automaatset õigust riiklikule rahastusele.

Uued sihid ja investorite otsing

Valitsus on andnud transpordiminister Rihards Kozlovskisele ülesande leida koos nõukogu ja konsultantidega strateegiline investor. Uue äriplaani kohaselt plaanib lennufirma oma lennukiparki 33 protsendi võrra vähendada. 2026. aasta lõpuks peaks praegune 54 lennukist koosnev park kahanema 36 lennukini, eesmärgiga keskenduda kasumlikkusele ja finantsstabiilsuse taastamisele.

Võlakirjaomanike järgmine koosolek on kavandatud 17. augustiks, pärast seda, kui 3. augustil toimunud kogunemine kvoorumi puudumise tõttu ebaõnnestus.