Läti välisministeerium algatas ajakirjanik Leonid Ragozini lisamise soovimatute isikute nimekirja

Läti võimud on alustanud protsessi, et kuulutada Venemaa kodanik ja ajakirjanik Leonid Ragozin riigis ebasoovitavaks isikuks. Ragozin nimetab otsust alusetuks ja kardab, et see võib viia tema väljasaatmiseni Venemaale.

Läti välisministeerium kinnitas, et 7. oktoobril 2026 algatati ametlik menetlus ühe Venemaa kodaniku kandmiseks persona non grata nimekirja. Ehkki ministeeriumi pressiesindaja Liga Ermacane nime ei täpsustanud, on teadaolevalt tegemist ajakirjanik Leonid Ragoziniga. Otsus on tekitanud ulatusliku vaidluse ajakirjandusvabaduse ja riikliku julgeoleku piiride üle.

Poliitiline surve ja erimeelsused

Ragozini ja Läti võimude vaheline pinge eskaleerus vahetult enne hiljutisi parlamendivalimisi. Siseminister Janis Dombrava nõudis avalikult, et välisminister Baiba Braze kuulutaks ajakirjaniku ebasoovitavaks isikuks, süüdistades teda Vene agressiooni õigustamises ja Ukraina diskrediteerimises. Dombrava esindab rahvuslikku erakonda Nacionālā apvienība, mille tegevust on Ragozin varem kriitiliselt kajastanud.

Olukorrale lisab kaalu Euroopa Parlamendi liikme Rihards Kolsi kommentaar. Ta on rõhutanud, et persona non grata staatuse kehtestamine on strateegiline samm, mis välistab kohtuvaidlused, mida tavapärane elamisloa tühistamine endaga kaasa tooks. See lähenemine on tekitanud pahameelt ka ajakirjanike organisatsioonides, sealhulgas Media Hub Riias, kes näevad selles ohtlikku pretsedenti, kus isikul puudub võimalus end süüdistuste vastu õiguskaitseorganites kaitsta.

Ajakirjaniku reaktsioon

Leonid Ragozin, kes on teinud kaastööd rahvusvahelistele väljaannetele, on ametnike otsust nimetanud isiklikuks tragöödiaks. Ta ei ole siiani saanud võimudelt ametlikku kinnitust oma staatuse muutumise kohta, kuid on teatanud, et hetkel riigist eemal viibides ta naasta ei julge.

«See on sadistlik otsus, mis mind šokeerib,» kommenteeris Ragozin. Ta väljendas hirmu, et kui ta peaks Lätti naasma, võidakse ta riigist välja saata, mis tema hinnangul tähendaks praktiliselt deporteerimist Venemaale ja sealset vangistust. 12. oktoobril avaldasid 143 Venemaa ajakirjanikku toetuskirja, milles pöörduti Ragozini kaitseks ÜRO eriraportööride poole.

Samas on Ragozin sattunud kriitika alla ka meediaorganisatsioonide poolt. Läti uuriv keskus Re:Baltica teatas 7. oktoobril, et ei ole Ragoziniga koostööd teinud alates 2019. aastast ning peab osasid tema sotsiaalmeedia avaldusi vastuvõetamatuteks.