Läti seimi valimised: venekeelsete erakondade mõju on hääbumas

3. oktoobril toimuvatel Läti 15. seimi valimistel puudub selge liider venekeelsete valijate seas, kuna varem domineerinud parteid on kaotanud oma positsioonid. Poliitiline maastik on killustunud, jättes pro-euroopalikud venekeelsed elanikud ilma selge esinduseta.

Läti valijad suunduvad 3. oktoobril valimiskastide juurde, et valida riigi 15. seim. Tänavune hääletus märgib lõplikku murdepunkti aastakümneid kestnud poliitilises mudelis, kus venekeelne vähemus koondus ühtse poliitilise jõu taha. 2026. aasta septembri küsitluste kohaselt pretendeerib parlamenti pääsemisele seitse erakonda, kuid nende seas puudub selge jõud, mis suudaks koondada 35-protsendilist venekeelset elanikkonda.

Parteide krahh ja killustumine

Veel 2018. aastal võitis valimised partei "Saskaņa" (Koosmeel), saades 19,8% häältest ja 23 kohta parlamendis. Juba 2022. aastaks oli olukord muutunud: partei ei ületanud enam 5-protsendilist valimiskünnist. Erakonna allakäiku kiirendasid poliitilised muutused.

Saskaņa tühimikku üritas täita oma erakonnaga "Stabilitātei!", mis sai 2022. aastal 6,8% häältest. Ent 2026. aasta veebruariks oli ka see fraktsioon kokku varisenud. Aleksejs Rosļikovs, kes on silma paistnud radikaalsete avaldustega, sealhulgas seimis vene keeles karjudes «Nas bolshe, i russki jazik, nash jazik!», on Lätis poliitiliselt aktiivne. Tema tegevust on poliitilises diskursuses kritiseeritud.

Uued jõud ja vana taak

Nüüdne valimisvõitlus on killustunud. Mitmed erakonnad püüavad haarata venekeelsete valijate hääli. Nende edu on aga ebakindel, kuna valijad on pettunud eelmiste esindajate suutmatuses valitsuskoalitsioonidesse pääseda.

Varjatud probleemiks on küsimused poliitiliste sidemete kohta. Tegevus, sealhulgas võimalikud kontaktid Venemaa eriteenistustega, on sattunud julgeolekuteenistuste huviorbiiti. Mitmed poliitikud kandideerivad nüüd uute nimekirjade all, mis tekitab küsimusi nende poliitilise sõltumatuse kohta. See muudab valijale, kes soovib tasakaalustatud esindatust, valiku tegemise keeruliseks: nad peavad valima kas populistlike jõudude või traditsiooniliste läti parteide vahel, millest viimased on viimastel aastatel venekeelset haridust ja meediat järsult piiranud.