Läti president Berliinis: NATO peab olema valmis avatud konfrontatsiooniks Venemaaga

Läti president Edgar Rinkēvičs hoiatas, et NATO peab arvestama stsenaariumiga, kus Venemaa eskaleerib sõda ja astub liiduga avatud vastasseisu. Berliinis toimunud kohtumisel Saksamaa kantsler Friedrich Merziga rõhutas Rinkēvičs, et Euroopa kaitsekulutused ei too kaasa tegelike sõjaliste võimekuste kasvu. Ankaras toimuva NATO tippkohtumise eel kohtusid Balti riikide juhid ka Eesti peaminister Kristen Michaliga.

Läti president Edgar Rinkēvičs hoiatas 3. juulil 2026 Berliinis, et NATO peab olema valmis stsenaariumiks, kus Venemaa jätkab sõja eskaleerimist ja liigub liiduga avatud vastasseisu suunas. Rinkēvičs rõhutas, et alliansil tuleb Kremliga selgelt kommunikeerida: kui Venemaa peaks NATO-le väljakutse esitama, on bloki vastus proportsionaalne.

Raha ei taga võimekust

Intervjuus saksa uudisteportaalile Deutsche Welle tõi Läti president välja, et Euroopa kaitsekulutused on ebapiisavad, mitte niivõrd rahaliselt, kuivõrd seetõttu, et need ei anna soovitud tulemust tegelikes sõjalistes võimekustes. «Raha on väga oluline, kuid vaja on relvastust, rakette ja tehnikat, mida selle eelarvega osta,» ütles Rinkēvičs.

Kuigi eelmisel aastal leppisid NATO liikmesriigid kokku tõsta kaitsekulutused 5 protsendini SKPst, leidis Rinkēvičs, et paljude liitlasriikide peamine probleem on ikkagi madal tegelik sõjaline võimekus, mitte ebapiisav rahastamine.

Balti juhid Berliinis

Rinkēvičs saabus Berliini eelseisvaks Ankara NATO tippkohtumiseks valmistumise raames, mis toimub järgmisel nädalal. Koos Eesti peaminister Kristen Michaliga ja Leedu president Gitanas Nausėdaga kohtus ta Saksamaa kantsleri Friedrich Merziga. Merz kinnitas pärast kohtumist, et Baltikumi julgeolek on ühtlasi Saksamaa julgeolek.

Rinkēvičs rõhutas ka, et rahu saavutamine Venemaa ja Ukraina vahel on võimatu ilma Euroopa aktiivse osaluseta ning Ukraina liitumine Euroopa Liiduga vastab kogu liidu huvidele.