Läti plaanib keelustada raamatute, mänguasjade ja rõivaste impordi Venemaalt

Läti valitsus kavatseb keelustada raamatute, ajalehtede, videomängude, sporditarvete, mänguasjade, rõivaste ja jalatsite impordi Venemaalt ja Valgevenest. Muudatused lisatakse riigi Ukraina tsiviilisikute toetamise seadusesse. Kavandatav keeld puudutab kaupu koguväärtuses ligikaudu 12,5 miljonit eurot aastas.

Läti valitsus on esitanud eelnõu, millega keelataks mitmesuguste tarbekaupade import Venemaalt ja Valgevenest. Keeld hõlmaks raamatuid, ajalehti, videomänge, sporditarbeid, mänguasju, rõivaid ja jalatseid.

Eelnõu sisu ja eesmärk

Muudatused lisatakse Ukraina tsiviilisikute toetamise seadusesse ning eelnõu koostati valitsuskabineti korraldusel. Läti välisministeerium rõhutab, et eesmärk on vähendada agressorriikide eksporditulu ning tugevdada riiklikku julgeolekut. Keeld täiendaks Euroopa Liidu juba kehtestatud sanktsioone ja kaubanduspiiranguid Venemaa ning Valgevene suhtes.

Keelatud kaupade täpne loetelu määratakse kindlaks valitsuskabineti määrustega, kasutades ELi kombineeritud nomenklatuuri koode. Keeld kehtib nii otsesele impordile kui ka kolmandatest riikidest pärinevate, kuid Venemaalt või Valgevenest alguse saanud kaupade impordile. Transiiti Läti territooriumi kaudu teistesse ELi liikmesriikidesse keeld ei puuduta.

Numbrid: väike, kuid sümboolne samm

Kavandatav keeld on majanduslikult tagasihoidliku mahuga. 2025. aastal moodustasid asjaomased kaubagrupid Venemaalt ja Valgevenest imporditud kaupadest ligikaudu 12,5 miljonit eurot, 6,5% kahest riigist pärit koguimpordist ja vaid 0,05% Läti koguimpordist.

Suurem nihe on juba toimunud. Alates 2022. aastast on Läti import Venemaalt ja Valgevenest kokku kahanenud 91%: kui 2022. aastal ületas impordi väärtus 2,1 miljardit eurot, siis 2025. aastaks oli see langenud 193 miljoni euroni.

Valitsus tunnistab seletuskirjas, et riiklik importkeeld ei suuda täielikult takistada kõnealuste kaupade jõudmist Läti turule. Kui Venemaalt või Valgevenest pärit kaubad on mõnes teises ELi liikmesriigis juba vabasse ringlusse lubatud, saavad need ühtse turu põhimõtete alusel Lätti edasi liikuda. Seetõttu rõhutab valitsus, et keeld täidab ka signaalifunktsiooni, julgustades tarbijaid ja ettevõtteid loobuma agressorriikide päritoluga toodetest.

Mõju ettevõtetele ja edasised sammud

Peamiselt mõjutaks keeld hulgimüügiettevõtteid, kes peavad leidma uued tarnijad ning vaatama üle hankelepingud. Teatud sektorites on oodata hinnatõusu ja pikemaid tarneaegu, kuid valitsuse hinnangul on kõik loetletud kaubagrupid asendatavad muudest riikidest pärit toodetega.

Keelu mõju hinnatakse igal aastal. Esimene hinnang tuleb esitada valitsuskabinetile hiljemalt 1. märtsiks 2027, misjärel otsustatakse, kas regulatsiooni kohaldamist jätkata. Lõpliku sõna ütleb parlament Seim.