Läti parlament kiitis Riias heaks lennufirma airBaltic päästeplaani

Läti parlament otsustas eraldada riigieelarvest kuni 30 miljonit eurot lennufirma airBaltic päästmiseks. Lisaks kapitalisüstile muudetakse ettevõtte varasemate laenukohustuste tingimusi, et tagada lennuliikluse jätkumine.

Läti parlament kiitis Riias heaks lennufirma airBaltic päästeplaani, mis sunnib riiki panustama täiendavad 30 miljonit eurot. Otsusega muudetakse ka ettevõtte varasemate kohustuste tingimusi, et vältida lennufirma tegevuse seiskumist.

Parlament nõustus kolme olulise meetmega, mis peavad lennufirma jätkusuutlikkust toetama. Esiteks lükati kevadisest laenust jäänud 18 miljoni euro tagastustähtaeg augusti lõpust aasta lõpuni. Teiseks teisendatakse seni ostetud võlakirjade intressid põhisummaks. Kolmandaks otsustati osaleda koos erainvestoritega kuni 30 miljoni euro suuruses täiendavas rahastamisvoorus.

Poliitiline vastuseis ja kriitika

Saadik Andris Kulbergs rõhutas parlamendis, et airBaltic peab järgmise kahe kuuga ellu viima muudatused, mis on jäänud kahe aasta jooksul tegemata. Kulbergsi sõnul kasutati varasemast, 380 miljoni euro suurusest võlakirjaemissioonist saadud raha igapäevaste kulude katteks, mitte ettevõtte strateegiliseks ümberkujundamiseks.

«Riik võib lennufirmat päästa vaid korra kümne aasta jooksul. See tähendaks kohe 600 miljoni euro suurust arvet pluss veel 200 miljonit eurot ettevõtte toimimiseks, kuid sellisel juhul põletaksime tõesti riigi raha,» lausus Kulbergs.

Otsus läks parlamendis läbi opositsioonilise Progressiivide erakonna toel, kuna valitsuskoalitsiooni kuuluv Roheliste ja Talurahva Liit oli eelnõu vastu. Progressiivide ridadesse kuulub ka endine transpordiminister ja airBalticu endine juht Kaspars Briškens.

Tulevikuplaanid ja alternatiivid

Roheliste ja Talurahva Liidu fraktsiooni esimees Harlis Rokpelnis väitis, et lennufirma juhtkond on neile kinnitanud, et uute võlakirjade emiteerimiseks ei ole möödapääsmatut riiklikku vajadust. Samas on kriitiline ka partei Läti Esikohal, mille liider Ainars Šlesers hindab lennufirma tegelikuks vajaduseks ligi miljard eurot. Fraktsiooni esimees Linda Liepina märkis, et riik on kaotanud strateegiliselt tähtsas ettevõttes igasuguse tegeliku mõju.

Peaminister on kohtunud Leedu uue valitsusjuhi Mindaugas Sinkevičiusega, kellega arutati tulevikus ühise Balti lennufirma loomise võimalust. airBalticu nõukogu aseesimees Jurgis Sedlenieks lisas, et praegu keskendub ettevõte uue äriplaani elluviimiseks vajaliku kapitali kaasamisele teistest allikatest.