Läti parlament karmistas sisserändereegleid, president saatis seaduse tagasi

Läti parlament võttis vastu uue seaduse, mis kehtestab rangemad sisserände tingimused, sh biomeetria kasutamine piiridel ja kiirem andmevahetus EL-i riikidega. Enim vaidlusi tekitas nn kuldviisade ehk investeeringute eest antavate elamislubade küsimus. President leidis, et seadus vajab täpsustamist, ja saatis selle parlamendile tagasi.

Läti parlament, Saeima, võttis vastu uue sisserändeseaduse, mis kehtestab senisest märksa rangemad nõuded riiki tulijatele. Seadust menetleti kahe parlamendi koosseisu jooksul ning see puudutab nii immigratsiooni tingimusi, tööturgu, keeleõpet kui ka haridust. President ei kirjutanud seadusele alla ning saatis selle parlamendile tagasi, leides, et mitmed sätted vajavad täiendavat selgitamist.

Kontrollimatu süsteem tuli reformida

Saeima eelarve- ja rahanduskomisjoni aseesimees Arturs Butans tõi välja, et senine süsteem on lubanud liiga palju rikkumisi. «Kõik etapid on seni olnud kontrollimatud. Naeruväärne, et kolmandate riikide kodanikud seavad meile tingimusi, mitte meie parlamendis,» ütles ta. Tüüpiline näide on olukord, kus välismaalane saabub Lätti kõrgkooli õppima, jätab aga õpingud pooleli ning jääb riiki elama, kuigi peaks lahkuma.

Kaitse-, siseasjade ja korruptsioonitõrje komisjoni esimees Raimonds Bergmanis rõhutas, et tegu pole pelgalt piirangute seadusega. «Esimest korda väideldi kaitsekomisjonis sisserände poliitika üle laiemalt. See pole seadus piirangutest ega näe välja nagu valitsuse seatud tingimused. Ei. See on seadus immigratsioonipoliitikast, kus on arvestatud ka majandusvaldkonna vaadet,» selgitas ta.

Kuldviisad tekitasid enim vaidlusi

Kõige rohkem arutelusid põhjustas investeeringute eest elamislubade andmine. Lõppversiooni kohaselt on välismaalasel õigus taotleda kuni viieaastast tähtajalist elamisluba, kui ta kannab riigi asutatud fondi vähemalt 150 000 eurot ning tasub Läti riigile lisaks 10 000 eurot. Saeima Progressiivide fraktsiooni esimees Kaspars Briškens märkis, et Euroopas on kuldviisade programmid üha enam surve all. «Hispaanias, Iirimaal ja Hollandis olid väga kuulsad kuldviisade programmid. Viimasel ajal on kõik need suletud. Euroopa Komisjon tegi tugevdatud järelevalvet ja pöördus hiljem Euroopa Kohtusse Malta pärast, sest seal kehtis kuldpassi võimalus, kodakondsus investeeringute vastu. See keelati ära,» selgitas Briškens.

President nõuab täpsustusi

President leidis, et seadus jätab liiga palju lahtiseid otsi, eelkõige Venemaa ja Valgevene taustaga ettevõtjaid puudutavad erisätted. Riigipea hinnangul tuleks selgemalt reguleerida investeeringute raha päritolu ja eesmärgi kontrolli ning täpsustada seisukohta Läti-sõbralikest kolmandatest riikidest pärit kinnisvaraostjate kohta.

Biomeetria ja maksimumarv

Uue seaduse alusel hakatakse piiridel kasutama biomeetriat ning kiirendatakse andmevahetust teiste EL-i liikmesriikidega. Lätti saabujatest kogutakse teavet juba enne nende riiki jõudmist. Siseministeerium on praegu Rahvuslaste Ühenduse hallata ning minister Janis Dombrava sõnastas eesmärgi selgelt: «Eesmärk on kehtestada sisserändajate maksimumarv, mis meie ühiskonnas on lubatud. See ei tohi kahtluse alla seada meie enda rahva eksisteerimist.»