Läti parlament kaalub riigikontrolli ligipääsu oma eelarvele Riias

Läti seim arutab võimalust anda riigikontrollile volitused parlamendi kulutuste auditeerimiseks, olles praegu ainus riigiasutus, mis on sellest kontrollist vaba. Ettepanekud varieeruvad nii kontrolli ulatuse kui ka jõustumise aja osas.

Läti parlamendis on laual ettepanekud, mis võiksid muuta seimi seni ainuõiguslikku staatust riigiasutuste seas, mida riigikontroll ei auditeeri. Riias asuv seim on püsinud väljaspool riigikontrolli haaret alates 1923. aastast, kuid nüüd otsivad erakonnad viise parlamendi finantside läbipaistvuse suurendamiseks.

Neljapäeval esitati parlamendi komisjonidele kaks erinevat eelnõu, mille eesmärk on kontrolli tugevdamine. Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS) ning erakond Progressiivid on mõlemad algatanud muudatusettepanekud, ehkki nende visioonid erinevad. Progressiivid soovivad, et riigikontroll viiks läbi põhjalikke finantsauditeid, hinnates mitte üksnes raha kasutamise seaduslikkust, vaid ka kulutuste otstarbekust ja püstitatud eesmärkide täitmist. Nende plaan näeb ette muudatuste jõustumist juba uue aasta algusest.

Kontrolli ulatus tekitab vaidlusi

ZZS-i ettepanek on konservatiivsem, keskendudes peamiselt eelarve tulude ja kulude ning riigivaraga tehtud tehingute õiguspärasusele. Efektiivsuse hindamise jätaksid nad endiselt parlamendi enda komisjonidele ja ettepanek ise peaks jõustuma alles järgmise seimi koosseisu ametiaja alguses.

Parlamendi õiguskomisjoni esimees Andrejs Judins rõhutas, et muudatuste tegemisel on määrava tähtsusega piiride seadmine. «Riigikontroll ei tohiks sekkuda poliitiliste otsuste otstarbekuse hindamisse, kuid hankeid, rahalisi tehinguid ja haldusprotsesse on igati põhjendatud kontrollida,» selgitas Judins.

Praegune süsteem on toiminud üle sajandi, kuid ajaga on ka parlamendi eelarve märkimisväärselt paisunud. Kui 2016. aastal ulatus seimi eelarve ligikaudu 24 miljoni euroni, siis tänavu küünib see üle 40 miljoni euro. Kasvav ressurss, mis suunatakse suures osas palkadesse ja personalikuludesse, on pannud surve alla ka poliitikud, kes peavad nüüd otsustama, kas riigikontrolli sekkumine on vajalik.

Vaatamata fraktsioonide põhimõttelisele toetusele suurema läbipaistvuse suhtes, seisab ees keeruline seadusandlik protsess. ZZS-i fraktsiooni juht Harijs Rokpelnis väljendas skeptitsismi, kas vajalikud muudatused, sealhulgas seimi kodukorra korrigeerimine, jõutakse enne oktoobris toimuvaid valimisi üldse menetleda.