Läti nõuab Riias EL-ilt 7 miljardit eurot Venemaa-vastase sõja mõjude leevendamiseks

Läti peaminister Andris Kulbergs soovib Euroopa Liidu järgmisest eelarvest 7 miljardit eurot, et katta kaitsekulusid ja Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu tekkinud majanduskahjusid. Nõudmine esitati enne 3. oktoobril toimuvaid parlamendivalimisi, kus poliitiline vastuseis valitsuse senisele Venemaa-vastasele kursile on hoogustumas.

Riias tegutsev valitsus soovib Euroopa Liidult 7 miljardit eurot, et hüvitada kulusid, mis on seotud Ukraina toetamise ja Venemaa-vastase majandusliku vastasseisuga. Läti peaminister Andris Kulbergs selgitas, et see summa peaks tulema EL-i järgmise eelarveperioodi konkurentsivõime fondist, et katta nii kaitseinvesteeringuid kui ka kaubandussidemete purunemisest tingitud kahjusid.

Kulutused Euroopa turvalisusele

Kavandatav toetus, mida sooviti lisaks juba ette nähtud summadele, kataks peaaegu poole Läti hinnanguliselt 15,1 miljardi eurosest kaitse-eelarvest järgmise seitsme aasta jooksul. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku suurendada EL-i kaitsefinantseerimist, luues 125,2 miljardi eurose fondi, kuid see raha on mõeldud üldiste projektide rahastamiseks, mitte konkreetse riigi nõudmiste täitmiseks.

Kulbergs väitis valitsuse kantseleis, et Läti väärib erilist tähelepanu, kuna riik võtab laenu, et tagada turvalisus Euroopa piirkondades, mis asuvad rindejoonest kaugemal. Peaministri sõnul liigub suur osa Läti kaitsekulutustest tagasi Lääne-Euroopa majandustesse, kuna riik ostab relvastust Saksamaalt, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Rootsist ja Hollandist.

Siseriiklik poliitiline surve

Nõudmine on tõstatanud küsimusi Lätis toimuvate 3. oktoobri valimiste eel. Populismi viljelev ärimees Ainārs Šlesers väitis oma kampaania peakorteris, et Läti peaks EL-i sanktsioonide toetamise eest nõudma hüvitist. Šlesers, kelle partei kuulub Brüsselis parempoolsete rühmitusse, rõhutas, et riik ei suuda kulusid lõputult kanda.

Samas kritiseeris partei Progressiivid peaministrikandidaat Andris Šuvajevs mõtet kaasata Šlesers valitsuskoalitsiooni. Šuvajevs hoiatas, et selline samm pehmendaks järk-järgult Riia hoiakut Venemaa suhtes ja võib viia sanktsioonide eranditeni.

Sanktsioonid ja viisakeelud

Kulbergs kritiseeris teravalt Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa otsust avada suhtluskanal Kremliga, nimetades seda kasutuks ettevõtmiseks. Peaministri hinnangul pole mingeid märke, et Vladimir Putin oleks valmis läbirääkimisteks, ning igasugune dialoog annaks Venemaale vaid hingetõmbeaega.

Lisaks kutsus Kulbergs üles kehtestama Venemaa kodanikele täielikku viisakeeldu. Ta rõhutas, et praegune olukord, kus sõjaväelastele viisasid väljastatakse, on lubamatu. Peaministri prognoosi kohaselt suureneb pärast relvarahu julgeolekurisk seoses massilise migratsiooniga, kui sõjast naasvad sõdurid ja riigist lahkuvad kodanikud otsivad paremat elujärge.