Läti nõuab EL-ilt Venemaa-vastase tegevuse katteks seitse miljardit eurot

Läti peaminister Andris Kulbergs soovib Euroopa Liidult seitsme miljardi euro suurust toetust, et kompenseerida kaitsekulutuste kasvu ja Venemaa-vastastest sanktsioonidest tingitud majanduskahjusid. Nõudmine on tekitanud sisepoliitilist debatti enne 3. oktoobril toimuvaid parlamendivalimisi.

Läti peaminister Andris Kulbergs taotleb Euroopa Liidult seitset miljardit eurot, et katta riigi sõjalisi ja majanduslikke kulusid, mis on tekkinud Venemaa agressioonile vastuseismisel. See summa moodustaks ligikaudu poole Läti prognoositavast 15,1 miljardi euro suurusest kaitse-eelarvest järgmise seitsmeaastase eelarveperioodi jooksul.

Raha kaitseks ja majanduse turgutamiseks

Kulbergs soovib rahaeraldist EL-i järgmise eelarvetsükli uue konkurentsivõime fondi kaudu. Ta rõhutas, et Läti on sunnitud võtma laenu, et tagada julgeolek ka neile riikidele, mis asuvad rindest geograafiliselt kaugel. "Me viime oma eelarvepuudujäägi maksimumini ja sellest võlast maksame kogu Euroopa kaitsmise eest," ütles Läti peaminister.

Ta märkis, et suur osa Läti kaitseinvesteeringutest jõuab tagasi jõukamate Lääne-Euroopa riikide majandusse, kuna relvaostud suunatakse sageli Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Rootsi ja Hollandi ettevõtetele. Samuti on peaminister kritiseerinud Euroopa Ülemkogu presidendi António Costa otsust avada suhtluskanal Kremliga. Kulbergs leiab, et igasugune kontakt Vladimir Putinigaiga on mõttetu ja annab Venemaale vaid vajalikku hingamisruumi.

Valimiste eelne sisepoliitiline surve

Ehkki valitsusjuht nõuab Euroopalt rohkem tuge, on Lätis enne 3. oktoobril toimuvaid parlamendivalimisi tõusmas jõud, mis nõuavad Venemaa-poliitika muutmist. Populistlik ettevõtja Ainārs Šlesers, kelle erakond Läti Ennekõike kuulub Euroopa Patrioodid fraktsiooni, leiab, et Läti ei tohiks kulusid üksi kanda. "Me räägime Ukraina toetamisest, aga meie oleme ohver," väitis Šlesers.

Ta ei välistanud võimalust kasutada EL-i sanktsioonide uuendamisel vetoõigust, kui Läti ei saa vastutasuks täiendavat toetust. Šlesersi hinnangul peab Läti pikas perspektiivis taastama majandussidemed Moskvaga. Sarnaseid muresid jagab erakond Suveräänne Võim, kes on arvamusküsitlustes teisel kohal ja toetab samuti sidemete taastamist Venemaaga.

Neljandal kohal asuva Progressiivse Erakonna peaministrikandidaat Andris Šuvajevs hoiatas, et Šlesersi kaasamine järgmisse koalitsiooni muudaks Läti välispoliitikat leebemaks. Ta ennustas, et ministrid võiksid tulevikus hakata Venemaast sõbralikumalt kõnelema ja sanktsioonidesse tehtaks ärihuvidest lähtuvaid erandeid. Kulbergs ise rõhutas, et pärast sõda ja reparatsioonide maksmist peab olema avatud suhete taastamisele, tuues eeskujuks sõjajärgse Saksamaa mudeli.