Läti lennufirma AirBaltic tütarettevõtte rajamine Šveitsi tekitab ametiühingutes küsimusi

AirBaltic on asutanud Šveitsis tütarettevõtte, et meelitada ligi rahvusvahelisi piloote ja lihtsustada nende töölevõtmist, kuid lennundustöötajate ametiühingud hoiatavad sotsiaalsete garantiide võimaliku halvenemise eest.

Läti lennufirma AirBaltic on asunud Šveitsis tütarettevõtet looma, eesmärgiga laiendada oma tegevust ja meelitada tööjõudu üle kogu Euroopa. Ettevõtte plaani kohaselt võimaldaks uus struktuur pilootidel teenuseid osutada ilma vajaduseta riiki vahetada, pakkudes neile paindlikumat töökorraldust.

Paindlikum tööjõupoliitika

AirBaltic personaliosakonna asepresidendi Katja Leidmane sõnul on uue tütarettevõtte eesmärk vastata muutuvatele tööturu ootustele. "Soovime kaasata töötajaid üle Euroopa, kes saaksid osutada teenust kodust lahkumata. Maailm muutub ja inimesed soovivad elada endale mugavas kohas, mitte kolida lennufirma koduriiki," selgitas ta.

Leidmane lisas, et ettevõttel on juba olemas grupp piloote, kes ootavad võimalust töötada just Šveitsi tütarettevõtte all. Praeguse seisuga töötab AirBalticus kokku ligikaudu 500 pilooti, kellest 30 protsenti on Läti kodanikud ja ülejäänud on pärit teistest riikidest. Lennufirma lennuoperatsioonide juht Janis Kristops märkis, et tegemist on eksporditeenuse arendamisega, mis aitab leevendada ka tööjõupuuduse probleeme.

Mure sotsiaalsete garantiide pärast

Vaatamata lennufirma selgitustele on Läti lennundustöötajate ametiühingu juht Dace Kavasa väljendanud muret töötajate sotsiaalsete garantiide pärast. Kavasa rõhutas, et pilootide üleviimine Šveitsi jurisdiktsiooni alla võib muuta nende töösuhteid ja turvavõrku.

"Kui need piloodid ei ole enam otseselt AirBalticu töötajad, vaid Šveitsi tütarettevõtte palgal, võib see mõjutada näiteks nende kaitset maksejõuetuse korral," selgitas Kavasa. Ta tõi esile, et Šveitsi regulatsioonid haigushüvitiste ja meditsiinikindlustuse osas erinevad Läti omadest, mis võib töötajate jaoks kaasa tuua ettenägematuid tagajärgi.

Finantssektori eksperdid, sealhulgas Grant Thornton Balticu juhtivpartner Raitis Logins, märgivad, et tütarettevõtete loomine lennunduses on üldiselt tavapärane praktika ressursside optimeerimiseks. Siiski rõhutas ta, et kui töötajad liiguvad täielikult teise jurisdiktsiooni alla, mõjutab see otseselt nende maksukohustusi. "Sel juhul laekuvad maksud Šveitsi ning töötajad ei saa enam pretendeerida Läti pensionisüsteemile ega sellega seotud staažile," selgitas Logins.

Hetkel ootab AirBalticu Šveitsi tütarettevõte veel vajalikke kooskõlastusi tegevuse täielikuks käivitamiseks.