Läti kaitsehangetes ilmnes tõsine viga: droonitõrjesüsteemid osteti ilma laskemoonata

Läti kaitseametnikud on sattunud avaliku kriitika alla, kuna riik soetas küll droonitõrjesüsteemid, kuid jättis nende kasutamiseks vajaliku laskemoona hankimata. See olukord on teravdanud poliitilisi pingeid riigis.

Läti kaitsehangetes on ilmnenud tõsine puudujääk, kus riigi soetatud droonitõrjesüsteemid on jäänud kasutuskõlbmatuks, kuna ametnikud unustasid nende toimimiseks vajaliku laskemoona tellida. Selle olukorra tõi avalikkuse ette Andris Kulbergs, kes kritiseeris riigi kaitsepoliitika senist koordineerimist ja hankeprotsesse.

«Nad ostsid varustuse, kuid unustasid osta laskemoona,» nentis Kulbergs hiljutises intervjuus.

Poliitilised tagajärjed ja valimised

Küsimus tõusis päevakorda seoses aruteludega Läti õhuruumi sattunud droonide üle. See juhtum on tihedalt seotud endise kaitseministri Andris Spruds ametiaja ja tegevusega, kes lahkus ametist. Toonane peaminister Evika Silina leidis toona, et kaitseminister ei suutnud tagada riigi õhuruumi turvalisust pärast seda, kui Läti kohal lennanud Ukraina droonid tekitasid küsimusi kaitsevõimekusest.

Pärast Sprudsi tagasiastumist lagunes Silina juhitud valitsuskoalitsioon, kuna Progressiivsete partei lahkus võimuliidust. Nüüdseks on sellest poliitilisest jõust saanud opositsiooni keskne tegija enne Läti parlamendivalimisi.

Uus suund droonitõrjes

Kulbergs rõhutas, et praeguseks on loomisel süsteem, mis ühendab Läti kaitseministeeriumi ja piirivalve jõupingutused, et parandada riigi võimekust drooniohte avastada ja neutraliseerida. Läti loodab selles valdkonnas tihedamale koostööle Ukrainaga, kellel on sõjaolukorrast tulenevalt märkimisväärne kogemus droonide jälgimises ja nende vastu võitlemises.

Vaatamata uutele algatustele hindas Kulbergs Läti senist retoorikat oma droonikaitse tugevuse kohta liialdatuks.