Läti hoiab tegelike kasusaajate andmed avalikud, Eesti piirab juurdepääsu

Läti leidis viisi, kuidas hoida ettevõtete tegelike kasusaajate andmed avalikult kättesaadavana. Erinevalt Eestist, kus ligipääs piiramisele läheb, tuleb Lätis andmete varjamiseks eraldi taotlus esitada.

Eesti ja Läti on valinud ettevõtete tegelike kasusaajate andmete avaldamisel vastupidised teed. Eestis hakatakse piirama juurdepääsu tegelike kasusaajate informatsioonile, samas kui Läti on leidnud oma seadusandlusest lahenduse, mis võimaldab need andmed avalikult kättesaadavaks jätta.

Läti lähenemine erineb Eesti omast põhimõtteliselt: kui Eestis on vaikimisi suund andmete avalikustamise piiramine, siis Lätis toimib süsteem vastupidiselt. Seal peab isik, kes soovib oma andmeid varjata, esitama selleks eraldi taotluse, mitte vastupidi.

Tegelike kasusaajate avalik register on oluline vahend rahapesu ja maksupettuste vastu võitlemisel. Avatud andmed võimaldavad ajakirjanikel, uurijatel ja kodanikel kontrollida, kes tegelikult ettevõtete taga seisavad ja kellele äriühingud kasu toovad.

Eestis kavandatav muudatus kitsendab ühiskonnas vabalt kättesaadava teabe hulka, mis võib raskendada nii investigatiivset ajakirjandust kui ka äripartnerite taustakontrolli. Läti on otsustanud läbipaistvuse kasuks ning see lahendus annab selgema signaali, et avalik huvi kaalub üles eraandmete kaitse kaalutlused selles valdkonnas.