Läti avalikustas Venemaa ja Valgevenega kauplejad, Eesti hoiab nimekirja suletuna

Läti statistikaamet avaldas pärast kaheaastast pausi andmed ettevõtete kohta, mis on teinud äri Venemaa ja Valgevenega. Eesti jätkab erinevat poliitikat, eelistades Euroopa Liidu ülest lähenemist nimekirjade avalikustamisele.

Läti statistikaamet tegi 24. augustil 2026 avalikuks nimekirja ettevõtetest, mis on eksportinud või importinud kaupu Venemaale ja Valgevenesse. Selle sammuga taastati praktika, mis oli naaberriigis olnud katkenud enam kui kahe aasta vältel.

Eesti ametkondadel on samas küsimuses teistsugune lähenemine. Riik ei ole avaldanud sarnaseid nimekirju ettevõtetest, kelle äritegevus on seotud idasuunaga. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo on rõhutanud, et Eesti soovib sarnastes küsimustes näha pigem Euroopa Liidu ülest ja ühtlustatud lahendust, selle asemel et iga liikmesriik tegutseks eraldiseisvalt.

Ettevõtjate selgitused

Nimekirjade koostamisega kaasneb sageli ettevõtete vastuseis, kes on varasemalt põhjendanud oma seotust Venemaa ja Valgevenega puhtalt logistiliste või transiiditeenuste pakkumisega. Sellised ettevõtted väidavad, et nad ei ole olnud otsesed kauba müüjad või ostjad, vaid on teenindanud kolmandate osapoolte kaubavooge. Need argumendid tõusevad esile alati, kui avalik surve läbipaistvuse suurendamiseks kasvab.