Laste liiklusõnnetuste ravi maksab Eestis miljoneid eurosid

Eesti tervishoiusüsteem on viimastel aastatel kandnud märkimisväärseid kulusid alaealiste liiklusõnnetuste tagajärgede likvideerimiseks. Statistika näitab, et lisaks rahalisele koormusele on probleemiks endiselt madal kaitsevarustuse kasutamine.

Eesti tervishoiusüsteemile on alaealiste, peamiselt jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetuste ravi läinud ajavahemikus 2021–2026 maksma üle 7,9 miljoni euro. Tegemist on summaga, mida vajavad noored pärast kokkupõrkeid või kukkumisi.

Kõige kulukamaks aastaks kujunes 2023, mil ravi eest tasuti enam kui 1,63 miljonit eurot. Arvuliselt enim vigastatuid registreeriti aga 2024. aastal, mil arstiabi vajas 4325 noort. Need andmed pärinevad Tervisekassalt.

Kiivri puudumine kasvatab riske

Transpordiameti kogutud statistika toob esile murettekitava trendi: liiklusõnnetustes kannatada saanud alaealistest kergliikurijuhtidest kandis kiivrit vaid 49 protsenti. See tähendab, et rohkem kui pooled noortest olid kokkupõrke hetkel ilma vajaliku kaitseta.

Ida-Harju politseijaoskonna grupijuht Mari-Liis Mölder nendib, et olukord vajab jätkuvalt tähelepanu. "Kiivri mittekandmine on endiselt tõsine probleem, kuigi olukord on tasapisi paranenud," selgitab ta. Politsei on käesoleval aastal fikseerinud ligi 600 rikkumist, millest suurem osa puudutabki just kiivri mittekasutamist.

Politsei hinnangul ei ole pelgalt järelevalvega võimalik kõiki probleeme lahendada. Riskikäitumise taga on sageli sotsiaalsed tegurid, sealhulgas eakaaslaste surve, aga ka vanemate tehtud valikud ja suunamine, mis mõjutavad seda, kuidas noored liikluskeskkonnas käituvad.