Lahkuv suursaadik Prikk: Eesti kuvand USA-s on meie suuruse kohta lausa imetlusväärne

Ametist lahkuv Eesti suursaadik Washingtonis Kristjan Prikk ütleb, et Eesti tuntus ja positiivne kuvand Ameerikas on arvestades meie rahvaarvu ja geograafilist kaugust lausa imetlusväärne. Prikk peab oma ametiaja raskemaks hetkeks Venemaa täiemahulise sissetungi esimesi tunde, mil tuli veenda Washingtoni otsustajaid tegutsema otsustavamalt. Lahkumisel kannab ta endiselt rinnas Ukraina linti, mille võttis kohustuseks kanda sõja eduka lõpuni.

Kristjan Prikk, kes lahkub lähipäevil Eesti suursaadiku ametikohalt Washingtonis, hindab kõrgelt seda, mida Eesti on aastakümnete jooksul USA-s oma maine kujundamiseks teinud. «On üsna tavaline, et inimene ei pruugi osata Eestit kaardil näidata või isegi öelda, kas me kuulume Euroopa Liitu või NATO-sse. Aga sageli on tal siiski olemas üldine arusaam, et Eesti on midagi positiivset,» ütles Prikk.

Tema sõnul seostub see positiivne kuvand enamasti digiriigi ja uuenduslike digilahenduste kuvandiga, ning see on arvestades Eesti rahvaarvu, majanduse suurust ja geograafilist kaugust USA-st lausa imetlusväärne tulemus.

Raskeimad tunnid, 2022. aasta veebruar

Prikk tõi oma ametiaja kõige keerulisema hetkena esile Venemaa täiemahulise sõja alguse Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris. «Nendel esimestel tundidel ja päevadel oli ka USA enda süsteemis teatav kaos ja peataolek,» meenutas ta. Saatkonna ülesanne oli viia Eesti arusaam toimuvast siinsete otsustajateni ning veenda, et Euroopa on valmis liikuma kiiremini ja otsustavamalt, kui Washington tol hetkel võimalikuks pidas.

Ukraina teema hoidmine USA poliitilises päevakorras on Prikki hinnangul läinud järjest keerulisemaks, tähelepanu jaguneb nüüd ka Iraaniga seonduvale ning pikemas vaates Hiina väljakutsele. Ometi leiab ta, et need kolm on omavahel seotud: Venemaa on olnud nii Iraani kui ka Hiina pikaajaline partner ja mõlemalt on ka ise tuge saanud. «Meie jaoks on oluline mitte ainult kirjeldada probleemi ega tuua seda lihtsalt Ameerika ukselävele,» rõhutas Prikk. Tõhusam on kõigepealt selgitada, mida Euroopa ja Eesti ise teevad, ning seejärel näidata, kuidas USA saaks panustada viisil, mis oleks kasulik ka ameeriklastele endile.

Grahami surm ja Ukraina toetus kongressis

Hiljuti surnud senaator Lindsey Grahami kohta ütles Prikk, et tegemist oli ühe häälekama vabariiklastest Ukraina toetajaga kongressis. «Ta uskus siiralt, et Ameerika Ühendriikide ja ameeriklaste huvides on toetada teisi rahvaid, kes on ise valmis oma vabaduse eest seisma,» kirjeldas suursaadik. Grahami pärandi säilimine sõltub nüüd sellest, kas kongressis jäävad peale need, kes soovivad tema mälestuse valguses kiiresti uue meetmete paketiga edasi liikuda, konkurents tähelepanu ja hääletusajale on aga tohutu.

Pew Research Centeri hiljutise küsitluse kohaselt peab üle poole ameeriklastest Venemaad otseselt vaenlaseks, ligikaudu 40 protsenti konkurendiks ja vaid umbes seitse protsenti näeb seda partnerina. Prikki sõnul jõuab see hoiak ka Washingtoni otsustajateni, kuigi eriarvamused tekivad selles, kui suureks ja kaugeleulatuvaks ohtu hinnatakse.

Lint rinnas kuni sõja lõpuni

2022. aasta veebruarist on Prikk kandnud rinnas Ukraina linti, mis on tänaseks kulumise märke näitamas. Ta ei kavatse seda eemaldada. «Minu mõte tol hetkel oli, et kannan seda kuni sõja eduka lõpuni,» ütles ta. «Isegi see väike siidilint väsib, aga kuidas inimesed peaksid vastu pidama? Ometi ukrainlased peavad vastu.»

Prikkil tuli Washingtoni esimest korda diplomaadina 2002. aastal. Toona teadis Eestist väga väike osa ameeriklasi ning ettekujutused põhinesid sageli eelarvamustel. Tänaseks on olukord muutunud kardinaalselt, mitte ühe inimese ega ühe ametiaja tulemusel, vaid aastakümnete pikkuse töö tulemusel.

Järgmisel nädalal on Prikkil veel mitmeid lahkumiskohtumisi kongressiliikmetega, enne kui ta Euroopasse naaseb.